Korgitserlik hiidparv pani astronoomid kukalt kratsima | Universum

Tere tulemast Eestisse! Hiljutine avastus Korgitserlikust hiidparvest on pannud Eesti astronoomid ja teadlased elevile. See massiivne tähesüsteem on pannud kukalt kratsima mitte ainult meie kodumaises teadusmaailmas, vaid ka üle maailma. Korgitserliku hiidparve avastamine avab uksi uutele teadmistele meie universumi kohta, ning see teeb Eesti teadlaste tööd tähelepanuväärsemaks kogu maailmas. Oleme põnevil, et saame olla osa sellest kosmilisest avastusest ja jälgida, kuidas see meie arusaama ja teadmisi universumist laiendab.

Põhjataevas laiub hiiglaslik struktuur, mille läbimõõt küündib 1,3 miljardi valgusaastani, teatavad Suurbritannia astronoomid. Kujult korgitseriotsa meenutav superparv heidab taas kinda ideele, et suurtel skaaladel on universum ühetaoline.

Kesk-Lancashire Ülikooli astronoomide juhitud töörühma hinnangul asub Suureks Sõõriks nimetatud struktuur Linnuteest umbes 9,2 miljardi valgusaasta kaugusel. Karjase tähtkuju lähistel asuv Sõõr laiub Maalt vaadatuna umbes 15 täiskuuga võrreldaval taevalapil. Sama töörühm eesotsas Alexia Lopeziga leidis paari aasta eest teisegi Linnuteest sama kaugusel asuva hiidstruktuuri. Hiidkaart lahutab Suures Sõõrist vaid 12 nurgakraadi.

Nii Hiidkaar kui ka nüüd leitud superparv rikuvad töörühma sõnul kosmoloogilist printsiipi. Viimase kohaselt saab öelda piisavalt suurt taevaosa vaadeldes öelda võrdlemisi kindlalt, milline näeb välja ükskõik milline teine taevalapp. Teisisõnu, suurtel skaaladel on universum ühetaoline ja aine jaotunud selles võrdselt. Arvutuste kohaselt peab jääma ilmaruumi suuremate struktuuride läbimõõt selleks aga alla 1,2 miljardi valgusaasta. Nii Suure Sõõri ümbermõõt kui ka Hiidkaare pikkus ületab seda kolmekordselt.

Lünkadele kosmoloogide arusaamises on viidanud varem teisedki suured omavahel gravitatsiooniliselt seotud galaktikaparved. Näiteks ulatub Sloani Suure Seina ja Lõunapooluse Seina pikkus vastavalt 1,5 ja 1,4 miljardi valgusaastani. Hercules-Corona Borealise seina laius küündib aga kümne miljardi valgusaastani.

Kesk-Lancashire Ülikooli astronoomid nentisid, et klassikalised selgitused jäävad Suure Sõõri struktuuri eripärade ja ootamatult suure läbimõõdu selgitamisega hätta. Nõnda võib see avada võimaluse eksootilisemate teooriate ennustuste proovilepanekuks.

Töörühm kasutas hiidstruktuuri pildile püüdmiseks Suurest Sõõrist veelgi kaugemal asuvaid aktiivseid galaktikatuumi – kvasareid. Seejärel analüüsis Lopez kolleegidega, kas ja kus täpsemalt neeldub neilt pärinev valgus spektriosas, mida neelavad oma ühe elektroni kaotanud magneesiumi aatomid. Meetod võimaldavad muuta nähtavaks ka galaktikad, mille endi kiiratav valgus on selle teleskoopidega registreerimiseks liiga tuhm.

Alexia Lopez esitles tulemusi Ameerika Astronoomia Seltsi (AAS) kohtumisel.

Korgitserlik hiidparv on nähtus, mis on pannud Eesti astronoomid kukalt kratsima. Selle avastamine näitab meile taas kord, kui vähe me tegelikult teame meid ümbritsevast universumist. See hiiglaslik parv tõstab esile meie piiratud teadmised kosmosest ning kutsub meid avardama oma mõistmist sellest, mis asub meie Maa piiridest kaugemal. Olgu see avastus meeldetuletuseks, et meie maailm on täis saladusi, mida ootab avastamist ning uurimist. Aeg-ajalt peame me kukalt kratsima ning jätkama oma teekonda avastuste teel universumis.