Konist: Eesti peaks kiirendama kasvuhoonegaaside vähendamist, aga kuidas? | Arvamus

Here is a compelling introduction:

As Estonia strives to become a leading digital nation, it’s imperative to address the pressing issue of climate change. The country’s greenhouse gas emissions are increasing, threatening to undermine its eco-friendly reputation. The Estonian government must take decisive action to reduce its carbon footprint. In this opinion piece, we’ll explore the challenges and opportunities that lie ahead. How can Estonia accelerate its transition to a low-carbon economy, and what role can the private sector play in this endeavor? The future of our planet depends on it, and the time to act is now.

Et mahtuda kasvuhoonegaaside vähendamise eelarve piiresse, mis täidaks kas 1,5°C või 2,0°C temperatuurieesmärki, tuleks Eestil prognoosidest palju kiiremas tempos vähendada heitmeid energeetikas, transpordis ja tööstuses. Tööstuse sulgemine aitaks CO2 heidet vähendada, kuid selline lähenemine riigieelarvesse raha ei too, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor Alar Konist.

Tallinna tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituut koostas kliimaministeeriumi tellimusel Eestile teaduspõhised versioonid kasvuhoonegaaside (KHG) eelarveteks aastani 2050, sealhulgas ka erinevate sektorite ja ajaperioodide lõikes. Arvesse võeti nii olemasolevaid parimaid, metoodikaid, mudeleid ja arvutusi üleilmse süsinikueelarve ja Euroopa Liidu KHG eelarve kohta kui ka töö käigus kogutud tagasisidet tellijalt – kliimaministeeriumilt, ja kaasatavatelt huvirühmadelt.

KHG eelarve on hinnanguline kogus kasvuhoonegaase, mis kindlal ajavahemikul atmosfääri paisatakse, ilma et see rikuks Pariisi kokkuleppe eesmärke.

Seades eesmärgi hoida üleilmne soojenemine alla 2°C tõenäosusega 67–83 protsendi, peaks Eesti KHG eelarve perioodil 2020–2050 jääma vahemikku 210–268 Mt CO2-ekv. Seades 1,5°C temperatuurieesmärgi 50–67 protsendi tõenäosusega, siis peaks Eesti KHG eelarve perioodil 2020–2050 jääma vahemikku 94–116 Mt CO2-ekv.

Selleks, et mahtuda KHG eelarve piiresse, mis täidaks kas 1,5°C või 2,0°C temperatuurieesmärki, tuleks Eestil märkimisväärselt ja kiiremas tempos, kui näevad ette prognoosid, vähendada KHG heitmeid energeetikas, transpordis ja tööstuses.

Energeetikas ja tööstuses oleks lisaks taastuvenergiaallikatele üleminekule ja üleüldistele ulatuslikele KHG heitmete vähendamisele vajalik arendada ja kasutusele võtta süsinikusidumise tehnoloogiaid. Ka hoonete sektoris tuleks liikuda energiatõhususe suurendamise ja hoonete energiatarbimisest tuleneva KHG heite vähendamisega veidi kiiremas tempos kui prognoosides ette nähtud.

Põllumajanduse, metsanduse ning maakasutusega seotud sektorites on arvestatud, et KHG heitmete vähendamine on raskendatud, eriti kui võtta arvesse toidujulgeolekut ja vähemalt samal tasemel kohaliku toidutootmise säilitamist. Siiski on ka siin võimalusi KHG heitmete vähendamiseks, näiteks rakendades tõhusamaid majandamispraktikaid, suurendades taastuvate energiaallikate osakaalu, istutades täiendavalt puid, optimeerides väetiste kasutust, vähendades turvasmuldadest tulenevaid heitmeid ja toitainete leostumist ning parendades sõnnikukäitlust.

Turbatootmise sektori KHG heitkogused on täna pea samal tasemel kui tööstussektoril ja senise tootmistaseme säilitamisel oleks keeruline leida viise sektori KHG heitmete vähendamiseks ja KHG eelarve piiresse mahtumiseks. Turbatootmise sektori osas tuleks Eestil läbi mõelda tulevikuperspektiiv ning leida võimalusi KHG heitmete vähendamiseks ja/või siis nende heitmete kompenseerimiseks läbi täiendava süsinikusidumise suurendamise.

Pelgalt süsiniku sidumisest ja muudest lihtsamatest meetmetest ei piisa

Mida uuringus ei soovitud, aga mida ma nüüd uuringu tulemuste ja viimaste Euroopa Komisjoni soovituste põhjal öelda saan, et pelgalt süsiniku sidumisest ja muudest lihtsamatest meetmetest ei piisa.

Kui soovime oma majanduse konkurentsivõimet säilitada, ilma erinevaid tööstus- ja tootmisharusid sulgemata, oleks vaja kasutusele võtta süsiniku püüdmise tehnoloogiad, mis võimaldavad hüppelist CO2 vähendamist, võimaldades majandustegevuse jätkamist ilma lihtsalt teatud CO2 intensiivsete sektorite sulgemata.

Sellekohane suunis tuli ka Euroopa Komisjonilt: “KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE”, kus anti suuniseid edasipüüdliku EL-i tööstusliku süsinikumajanduse suunas ning leiti, et EL-i 2040. aasta kliimaeesmärki käsitleva teatise modelleerimistulemused näitavad, et 2040. aastaks tuleks koguda ligikaudu 280 miljonit tonni ja 2050. aastaks ligikaudu 450 miljonit tonni. (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52024DC0062)

Teatises tõdetakse, et kuigi süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning sellega seotud tööstusprojektid peaksid arenema ja toimima kaubanduslikel alustel, on siiski vaja teatavat rahalist toetust üleminekulahenduste pakkumiseks, eelkõige Euroopa turu ja taristu loomise esimeses etapis.

Tööstus- ja tootmisharude sulgemine aitaks küll Eesti neto CO2 heidet vähendada, kuid selline lähenemine riigieelarvesse raha juurde ei too, rääkimata investeeringutest ja uute töökohtade loomisest.

Loodan, et Eesti riik toetab süsinikupüüdmise tehnoloogiate kasutuselevõttu ja tuleb meie ettevõtetele appi ning aitab investeerida nendesse tehnoloogiatesse, ilma et me läheks kergema vastupanu – majandustegevuse lõpetamise teed.

Uurimistööga saab tutvuda siin:

In conclusion, Estonia must accelerate the reduction of greenhouse gas emissions to meet its climate goals. To achieve this, the country must focus on increasing the use of renewable energy sources, improving energy efficiency, and promoting sustainable land use. Additionally, Estonia must adopt a circular economy approach, reduce waste, and invest in green infrastructure. Furthermore, the government must set clear targets and incentives for businesses and individuals to transition to a low-carbon economy. By taking decisive action, Estonia can not only reduce its carbon footprint but also create new economic opportunities and improve the quality of life for its citizens.