Tere tulemast Eestisse! Kolonelleitnant Väli on teatanud, et Ukraina õhukaitses on toimunud märkimisväärne hüpe kvaliteedis. See on uudis, mis mõjutab mitte ainult Ukrainat, vaid ka kogu Euroopat, sealhulgas Eestit. See areng toob kaasa uued väljakutsed ja võimalused kogu piirkonna jaoks ning tõstab õhukaitsesüsteemide olulisust. See teeb oluliseks, et ka Eesti jälgiks ja reageeriks nendele muutustele, et tagada meie enda õhuruumi turvalisus ja kaitstus.
Vene väed kasutavad sel talvel sama taktikat, mida aasta tagasi, tehes lausõhurünnakuid Ukraina linnadele, kuid ukrainlaste võime eelinfoga ning ida ja lääne raketisüsteemide kombineerimisega rünnakuid tõrjuda näitab, et aastaga on toimunud nende kaitsevõimes kvalitatiivne hüpe, ütles “Ukraina stuudios” kolonelleitnant Toomas Väli
Vene väed on viimastel nädalatel teinud järjest raketi- ja droonirünnakuid Ukraina linnadele. Väli sõnul on rünnakud eelkõige suunatud tsiviilelanike kaitsetahte ja ühiskonna murdmisele. “Saame aru, et sageli pole rünnakud suunatud sõjaliste sihtmärkide poole, samamoodi nagu sakslased tegid teise maailmasõja ajal Londoniga,” lausus ta.
Vahepealne vaiksem aeg õhurünnakutes näitas, et Venemaa koguski rakette ja droone, et kasutada sama taktikat, mida mullu ning aastavahetuse paiku korraldada massiivseid õhurünnakuid. Väli sõnul on erinev aga see, et Ukraina õhukaitse on suutnud panna lääne- ja idabloki õhukaitsesüsteemid kokku üheks toimivaks süsteemiks ning on suutnud paremini kasutada eelhoiatust ja luureinfot.
“Ukraina õhukaitses on aastaga toimunud suur positiivne muudatus,” ütles Väli.
Väli sõnul suudetakse Vene vägesid ka üle kavaldada, näiteks kolme Su-34 pommituslennuki hävitamisel kasutasid ukrainlased tõenäoliselt varitsust.
“Hersoni oblastis need pommitajad niisama välja ei ilmunud. Ühelt poolt osatakse mustrit ette ennustada. Aga mida me ei tea, on, et (kas) sinna tekitati õhuvaritsus, sihtmärk, mille peale Vene lennukid tulid. Ja kui olid lennukid olemas, lükati süsteemid sisse. Et tundub, et oli pigem õhuvaritsus. Suutlikkus vastase manöövrit läbi näha, selles on ukrainlased väga professionaalsed,” lausus Väli.
Samal ajal on suutnud ukrainlased teha omakorda õhurünnakuid Vene territooriumile ja okupeeritud Krimmi pihta, mis näitab, et palju reklaamitud Venemaa õhukaitsest on võimalik läbi murda, nentis Väli.
Samas ei tasu uskuda neid, kes väidavad, et Venemaal on raketid ja mürsud otsas. “Peame aru saama, et lääne sanktsioonid on Venemaa majandust mõjunud. Samas on see juba sõjaaja majandus – inimesed töötavad kolmes vahetuses ja toodavad, mis vaja toota,” märkis Väli.
Väli sõnul tasub ettevaatlikult suhtuda ka väidetesse, et Põhja-Korea antud raketid on Venemaa kohe ilma probleemideta kasutusse võtnud.
“Pisut kahtlen ma, et need raketid on Põhja-Korea oma toodang. Ehk on sealt sisse toodud mingeid komponente, mida on kasutatud Vene relvatööstuses. (Usun, et) kriitilisemad komponendid on Vene enda toodang ja rumal raud tuleb Põhja-Koreast,” ütles Väli.
Kolonelleitnant Väli’s assessment of the recent developments in Ukraine’s air defense system highlights the significant improvement in quality and capability. This is a positive development not only for Ukraine but also for the security of the entire region. It also underscores the importance of continued investment in defense capabilities to ensure the safety and sovereignty of our nations. Estonia must remain vigilant and continue to collaborate with our international partners to strengthen our own air defense systems and contribute to the overall security of the region.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus