Kolonel: F-16 aitavad Ukrainat lahingutes, aga vaja on ka õhutõrjemoona | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Kolonel ütles, et Ukraina vajab hädaolukorras õhutõrjemoona ning F-16 lennukid saavad aidata neid lahingutes. See on oluline teema, mis mõjutab mitte ainult Ukrainat, vaid ka meie lähiriike ja kogu Euroopat. Eesti seisab solidaarselt Ukraina kõrval ning peame olema valmis toetama neid vajaliku varustusega. Uudis tuletab meile meelde, kui oluline on õhutõrjevõimekus ja koostöö rahvusvahelisel tasandil. Loodame, et see olukord leevendub ja julgeolek piirkonnas paraneb.

Suure tõenäosusega juba kevadel Ukrainasse saabuvad F-16 hävitajad aitavad relvajõude kindlasti lahinguväljal, kuid pole üksinda võluvits sõja võiduks, vaja on ka laskemoona.

Kaitseväe luurekeskuse ülema kolonel Ants Kiviselja hinnangul aitaksid F-16 hävitajad Ukraina relvajõude oluliselt maismaalahingutes, sest nad ei peaks nii palju muretsema Venemaa lähiõhutoetuse pärast.

“Hävituslennukitega F-16 on võimalik saavutada kindlasti piirkonnas osaline õhuülekaal ja seeläbi hoida Vene Föderatsiooni lennuvahendid rindejoonest kaugemal. Samuti F-16 võimaldavad välja lasta õhk-õhk tüüpi rakette, mille tegevusraadius on suurem kui Vene päritolu lennukitel või õhk-õhk rakettidel,” selgitas Kiviselg.

“Nad on varem kasutatud, aga neid on kogu aeg ju üles putitatud ja moderniseeritud, nii et kui me räägime näiteks Hollandist või Taanist või millest iganes, siis ma tean, et neil on F-16 üpris heal tasemel varustatud ja seetõttu igal juhul Ukraina õhujõud saavad endale parema masina,” rääkis endine õhuväe ülem erukindralmajor Vello Loemaa.

Ukrainlasteni peaks pikema aja jooksul jõudma vähemalt 70 hävitajat. Neist esimesed võivad kohal olla juba kevadel.

“Ma arvan, et hävitajatega on selline lugu, et eks tuleb arvestada seal, et neid tuleb hooldada. Ennekõike on võib-olla kitsaskoht pilootide väljaõpe. Kui on piisavalt piloote ja hooldusmeeskondi, siis on võimalik neid hävitajaid piisavalt õhus hoida,” ütles Kiviselg.

“Õpitakse kogu aeg nende lendude käigus nii maal kui ka õhus ja see kestab veel pikka aega, kuid hetkel võib küll oletada, et kevadeks on lendav koosseis juba võimeline teatud ülesandeid täitma,” sõnas Loemaa.

F-16 pole aga üksinda mingisugune hõbekuul ja endiselt on Ukrainal puudu kaugtulemoona, elektroonilise sõjapidamise ja õhutõrjevahendeid.

“Kui eelmisel aastal suutsid ukrainlased alla võtta üle 90 protsendi droonidest, mida Vene Föderatsioon kasutas, siis sellel aastal on see protsent oluliselt langenud. Tõenäoliselt see viitab ka sellele, et õhutõrjemoona on vähem ja seda tuleb prioritiseerida,” rääkis Kiviselg.

Kiviselja arvates on pikemas vaates võimalik, et kui Venemaa jätkab süvalööke strateegiliselt tähtsa taristu pihta, siis peavad ukrainlased tooma teatud õhutõrjevahendid rindelõikudest tagalaalade kaitseks. See aga tähendaks, et rindel muutuks sõjaline olukord veelgi raskemaks.

Lõpuks võib öelda, et Eesti otsus toetada Ukrainat F-16 lahingulennukite ja õhutõrjemoonaga on oluline samm stabiilsuse ja julgeoleku tagamiseks regioonis. Ukraina vajab kindlasti abi oma kaitsesõja pidamisel ning Eesti panus sellesse on märkimisväärne. Samal ajal on oluline tagada, et Ukraina saaks kätte ka vajalikku õhutõrjemoona, et neil oleks võimalik tõhusalt kaitsta end vaenlase õhurünnakute eest. Eesti jätkab kindlasti pingutusi Ukraina toetamisel ning loodame, et see aitab kaasa konflikti lahendamisele ja rahu taastamisele Ida-Euroopas.