Kolmes suuremas ministeeriumis tehti eelarverevisjon | Majandus

Eestis on hiljuti toimunud oluline sündmus, kus kolmes suuremas ministeeriumis tehti põhjalik eelarverevisjon. See on oluline samm riigi majanduse efektiivsuse ja läbipaistvuse tagamisel. Eelarverevisjon aitab tuvastada võimalikud kulude vähendamise või ressursside optimeerimise võimalused, tagades samal ajal, et maksumaksjate raha kasutatakse otstarbekalt ja vastutustundlikult. See areng näitab Eesti valitsuse pühendumust majandusliku stabiilsuse ja hea valitsemistava tagamisele.

Kolmes suuremas ministeeriumis on tehtud eelarverevisjon, millest peaks selguma, kas ja kui palju oleks riigil võimalik kulusid kokku hoida. Niinimetatud nulleelarve eesmärk on säästa 150 miljonit eurot aastas, samas kuhugi jõutud veel ei ole.

Riigieelarve revisjoni käigus on ametnikud analüüsinud sotsiaalministeeriumi, majandusministeeriumi ja rahandusministeeriumi eelarveridu ehk teenuseid, kuhu kulub üle poole riigieelarvest. Ministeeriumid panid kirja, mis teenuseid nad osutavad, kellele ja miks. Kokku tuli suur tabel.

“Me räägime suurest Excelist, mis on 800 rida. Praegu käib töö mõtete sõelumisega, et sealt kätte saada, kas kuskil mingid konkreetsed ettepanekud, et midagi ära jätta või vähendada,” lausus rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Andrus Pirso.

Suuri riigieelarvekärpeid lubanud Eesti 200 juht Margus Tsahkna ütles, et nüüd, kus kolme ministeeriumi kuludest on selge ülevaade, hakatakse riigi teenuseid disainima vastavalt inimeste vajadustele.

“Täna on teenused hästi jäigalt disainitud. Näiteks lapsetoetused. Kõik saavad esimese, teise lapse toetust vaatamata sellele, mis on nende sissetulekud. Meie arvates vähemkindlustatud inimesed peaksid rohkem teenuseid saama ja rikkamad inimesed ei vajagi lastetoetusi, vaid midagi muud,” lausus Tsahkna.

Sotsiaaldemokraadist  terviseminister Riina Sikkut ütles, et igal maksumaksjal on õigustatud ootus saada riigilt teatud miinimumpakett teenuseid.

“Suur osa (teenuseid) on ikkagi sellised, mille vajaduspõhiseks tegemine on keeruline või lühikeses perioodis võimatu. Sotsiaaldemokraatide seisukoht on olnud, et on teatud toetused ja hüvitised, mis peavad olema universaalsed, näiteks lastetoetus või mis puudutab ravimite kättesaadavust. Kui inimene vajab ravimeid, see on tervisest tulenev objektiivne meditsiiniline vajadus ja seda maksumaksjale võiks küll hüvitada ühetaoliselt,” lausus Sikkut.

Rahandusministeeriumis pole veel selgust, milline võiks olla teenuste vajaduspõhiseks kujundamise mõju riigieelarvele. Ja kas nii võiks ka raha kokku hoida.

“Eks spetsialistid võivad ka vastu väita, et see võib olla keerulisem ja kulukam, aga täpselt ei tea, kuni ei ole mingeid analüüse läbi viidud, palju maksab vajaduspõhiselt toetuste eraldamine. Protsessi käigus saab see selgeks, kas on mõistlik või ei ole,” ütles Pirso.

Poliitiline juhtrühm vaeb ettepanekuid aprillis. Eelarvestrateegia otsused teeb valitsus augustis.

Kolmes suuremas ministeeriumis – rahandus-, majandus- ja sotsiaalministeeriumis – tehtud eelarverevisjon näitab, et Eesti valitsus on pühendunud läbipaistvusele ja vastutustundlikule rahandusele. See annab riigi elanikele kindluse, et nende maksumaksed kasutatakse eesmärgipäraselt ja läbimõeldult. Majanduslik stabiilsus on oluline tegur riigi arengus ning eelarverevisjonid aitavad tagada, et ressursid on jaotatud parimal moel ühiskonna heaolu tagamiseks. Eesti jätkab rahaliselt vastutustundlikku poliitikat, mis toetab majanduslikku kasvu ja stabiilsust.