Kõike oskav tehisaru võib saabuda teadlaste sõnul arvatust varem | R2 Portaal

Teadlased üle maailma on põnevil uudisest, et kõike oskav tehisintellekt võib saabuda palju varem kui algselt arvatud. See avab uusi perspektiive tehisintellekti võimalustele ning võib märgata revolutsiooni mitmes valdkonnas, alates meditsiinist kuni transpordini. Uudised sellistest läbimurretest panevad meid mõtlema tuleviku väljavaadetele ning annavad aimu sellest, kuidas tehnoloogia võib meie elusid mõjutada. Eesti teadlased on teinud olulisi edusamme selles vallas ning me võime oodata põnevaid arenguid lähitulevikus.

Tipptasemel TI-alaseid uuringuid avaldava 2778 teadlase koondennustuse kohaselt võiks inimesi kõigis ülesannetes edestav ja iseseisvalt tegutsev masin näha ilmavalgust juba 2047. aastal, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Eelmisel aastal alanud töötajate koondamislaine kogub hoogu. Alles on vähe veel hiljuti jõudsalt kasvanud ettevõtteid, kus poleks töötajate arvu vähendatud. IT-sektori suurnimede varjus koondatakse töötajaid meediat tootvatest ja vahendavatest tuntud filmistuudiotest ja ajalehtedest kuni Spotifyni välja.

Hoolimata sektori toodangu jätkuvast populaarsusest kaotas 2023. aastal töö ka umbes 10 000 arvutimänge tootvate firmade töötajat. Alanud aastale ennustatakse tempo kasvu ja kurdetakse, et nii kehv pole olukord kunagi olnud. Mängumaailmas kujutas ühte komistuskivi Meta juhi Mark Zuckerbergi metaversumi ideega kaasajooksmine. Viimane pole praeguseks ootusi täitnud ja inimesi pidi asuma koondama ka Zuckerberg ise.

Hiljutises intervjuus avab Meta juht oma nägemuse koondamise põhjustest. Maailma elukorraldusega põimunud ettevõtte tüürihoidja peab vaatama suurt pilti. Tema hinnangul mõjutavad olukorda mitmed tegurid. Osaliselt saab neid eristada vallandamislainete järgi. Seejuures ennustab ta uute lainete saabumist.

Esimese laine põhjustas pandeemia e-kaubanduse müügi pöörase kasvuga kaasnenud veebireklaamide mahu suurenemine. Uudse väärtusahelaga kokkusobivad ettevõtted, sealhulgas Meta, said tööd juurde ja palkasid uusi töötajaid. Pandeemia lõppedes naasid inimesed tagasi poodidesse ja tegid soiku jäänud kulutusi, kuni nende raha otsa sai. Äsja edu kogenud uue majanduse ettevõtted mõistsid, et on palganud liiga palju inimesi ja pidid tegema suuri kärpeid.

Viimase perioodi koondamiste taga polevat enam üle palkamise järellaine, vaid niinimetatud kaalulangusega kaasnev positiivne kogemus. Eriti just suurtes ettevõtetes kogeti, kuidas töötajate vähenemise tulemusel muutus tegevus tõhusamaks. Mõneti oodatav mõju, kus alles jäänud töövõtjad pühivad otsmikult külma higi ja pingutavad vööd.

Nüüd peaks ärevust tundma keskastmejuhid. Zuckerberg nimetab tõhususe kasvatamise sammuna juhtimiskihtide vähendamist. Seda tegi ta ka oma ettevõttes. Nüüd märkab sarnaseid suundumusi mujalgi. Seejuures koondatakse töötajaid hoolimata sellest, et ettevõtete majandusnäitajad on väga head. Järelikult mõeldakse tulevikule.

Õigemini järgmisele probleemide lainele. Zuckerbergi hinnangul koondamised jätkuvad. Sama suundumust kinnitavad reaalsed andmed ja arvamusliidrite analüüsid. Meta juht ei pea aga koondamiste jätkumise põhjuseks tehisintellekti, kuigi ta on ise valdkonna üks juhtivaid arendajaid.

Sellega seoses tasub heita pilk värskelt avaldatud, seni suurimale omataolisele uuringule. Tehisintellekti pädevuste arengut ja tempot käsitlevasse küsitlusse kaasati valdkonnas igapäevaselt tipptasemel uuringuid avaldavat 2778 teadlast. Aastataguse samasuguse küsitlusega võrreldes tuli samadele ekspertidele üllatusena tehisintellekti tegeliku arengu kiirus.

Aasta on suhteliselt lühike periood, mille jooksul ei tohiks kasutatavaid võimekusi ja oletatavaid võimalusi käsitlevad arusaamad eriti muutuda. Väljaarvatud juhul, kui nad kogevad midagi, mis sunnib hinnanguid muutma. Uue küsitluse ennustused kokku võttes võiks näha inimesi kõigis võimalikes ülesannetes edestava iseseisvalt tegutsev masin ilmavalgust umbes 13 aastat varem, kui on sarnastes küsitlustes varem oletatud.

Ennustus kõlab nii, et kui valdkonna teadus jätkub segamatult, edestavad iseseisvad masinad inimesi 2027. aastaks kõigis võimalikes ülesannetes kümneprotsendise tõenäosusega ja 2047. aastaks kasvab selle juhtumise võimalus 50 protsendini.

Vahest tundub kolme-nelja aasta kaugusele pakutud kümneprotsendiline tõenäosus tähtsusetuna, seda eriti tänaste pakilisemate probleemide olustikus. Ükskõikse hoiaku riski aitab hoomata küsitluse tulemus, milles päriti, kui tõenäoliseks peavad eksperdid TI tagajärjel kaasnevat inimeste hävingut? Keskmiseks tõenäosuseks oli üheksa protsenti.

Seepeale võiks küsida, kuidas suhtuda ettevõttesse, kus töötajad tegelevad näiteks viiruse kallal, mis hävitab inimkonna üheksaprotsendilise tõenäosusega. Eeldatavalt tärkaks ühiskonnas jõuline ärevuse reaktsioon. Ettevõtte ees toimuks piketid ja parlamendis arutletaks riigis sellist tegevust keelustavat seadusalgatust.

Riski hindamisel kombineeruvad tagajärje suurus ja tõenäosus. Näiteks kuigi statistiliselt on lennureisid üks ohutumaid transpordiliike, kogevad paljud lendamise ees märkimisväärset ärevust või hirmu. Rahutust põhjustab harvade lennuõnnetuse tagajärgede raskusaste. Oleks õnnetuse tõenäosus üheksa protsenti, poleks lennukis ilmselt ka piloote.

TI puhul põhjustab inimlikku kaheti olemist optimism. Uuringus osalenud ekspertide hinnangul on ühel juhul neljast võimalik, et TI tagajärgede bilanss osutub lõppkokkuvõttes kogu inimkonnale positiivseks. Lootus praeguste probleemide lahendamise võimalikkusest ajendab TI rakendamist kiirendama.

Ometi ei pea Zuckerbergi inimeste töövõimega võistlevat tehnoloogiat järgmise koondamiste laine põhjuseks. Olgu selle vaate võrdluseks uuringu ennustused, et vähemalt 50-protsendilise tõenäosusega jõuavad TI-süsteemid juba 2028. aastaks mitme verstapostini, sealhulgas oskuseni luua iseseisvalt nullist maksete töötlemise veebisaidi, esitada populaarse muusiku pähe temast eristamatuna uue loo, kirjutada heal tasemel kõrgkooli ajalooesseid, kirjutada Pythoni koodi vastavalt etteantud juhendile jne.

Need on vaid väike osa ennustustest. Kas 50-protsendiline tõenäosus on palju või vähe, äratamaks huvi omaenda tuleviku suhtes?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

Kokkuvõttes võib öelda, et tehisintellekti areng on kiirem kui varem arvati. See toob kaasa nii palju uusi võimalusi ja väljakutseid, et on oluline, et me kõik oleksime selle arengu suhtes informeeritud ja valmistuksime selleks. Tehisintellekti võimalused on piiramatud ja sellest võib saada oluline osa meie igapäevasest elust. Oluline on jälgida selle arengut ning mõelda, kuidas saame sellest parimal võimalikul viisil kasu saada, samal ajal võttes arvesse ka võimalikke riske ja eetilisi küsimusi.