Kohus lõpetas Andres Aule ja Jaak Valge suhtes algatatud väärteomenetluse | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Täna on meil uudis, et kohus lõpetas Andres Aule ja Jaak Valge suhtes algatatud väärteomenetluse. See on teema, mis on palju kõneainet pakkunud ning on pannud paljud mõtlema seaduste ja õigluse üle meie ühiskonnas. Kuigi see uudis võib tekitada palju arutelusid, on see samas ka võimalus tõstatada olulisi küsimusi ja avada dialoogi meie õigussüsteemi üle. Loodame, et see samm aitab kaasa õigluse tagamisele Eestis.

Harju maakohus tühistas Põhja prefektuuri Ida–Harju politseijaoskonna menetlustalituse septembrikuise otsuse, millega karistas kirjanike maja lipuvardasse ENSV lipu heisanud Andres Aulet ja samal ajal samas kohas viibinud riigikogu liiget Jaak Valget avaliku korra rikkumise eest rahatrahviga summas 160 eurot.

Kohus otsustas väärteomenetluse Valge ja Aule suhtes lõpetada, kuna nende teol puuduvad väärteo tunnused, teatas maakohtu pressiesindaja.

Valget ja Aulet süüdistati selles, et nad heiskasid mullu 22. juulil kell 5.02 Tallinnas Harju tn 1 maja omaniku loata maja lipuvardasse Eesti NSV lipu. Selline tegevus oli süüdistuse järgi keskmise inimese seisukohast häiriv, sest tavapäraselt inimesed nii ei käitu. Lisaks on Eesti NSV lipu heiskamine avalikus ruumis samuti teistele inimestele häiriv.

Kogutud tõenditest selgus, et lipu ostis Andres Aule ja tema oli ka see, kes lipu heiskas. Jaak Valge viibis küll samal ajal samas kohas, kuid tema lippu ei heisanud. Teda ei saa käsitleda ka väärteo kaastäideviijana, kuna karistusseadustiku paragrahv 23 kohaselt on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine. Seega ei esine kohtu hinnangul Jaak Valge teos väärteo koosseisu ja menetlus tema suhtes tuleb lõpetada.

Kuigi on tõendatud, et ENSV lipu heiskas Andres Aule, leidis kohus, et ka tema käitumises puudub karistusseadustiku mõttes koosseis. Aule selgitas kohtule, et tema eesmärk seda aktsiooni toime pannes ei olnud rikkuda avalikku korda, vaid juhtida tähelepanu sellele, et Tallinna südalinnas avalikus ruumis on väljapandud Juhan Smuuli bareljeef ja see võib häirida neid inimesi või nende järeltulijaid, kelle küüditamisel 1949. aastal Juhan Smuul operatiivgrupi liikmena osales. See võib häirida ka kõiki teisi represseerituid.

Kohus pidas Aule selgitusi eluliselt usutavaks ning leiab, et tema käitumises puudub väärteo subjektiivne koosseis. Politseis hoiul olev lipp tagastatakse kohtuotsuse jõustumisel Andres Aulele.

Otsus ei ole jõustunud, seda saab 30 päeva jooksul riigikohtusse edasi kaevata.

Kohus on lõpetanud väärteomenetluse Andres Aule ja Jaak Valge suhtes. See otsus näitab, et õiglus on võidukas ning süüdistatavad on õigeks mõistetud. Kohus on põhjalikult läbi vaadanud kõik tõendid ja tõestas, et süüdistused olid alusetud. See otsus on oluline samm Eesti õigussüsteemi usaldusväärsuse tõestamisel ning näitab, et igaüks on süütu seni, kuni süü on tõestatud. See otsus annab kindlustunnet kõigile Eesti kodanikele, et õiglus on tagatud ja seadus kehtib kõigile.