Koalitsiooninõukogus õpetajate palkade küsimuses üksmeelt ei saabunud | Eesti

Tänavu sügisel jäid õpetajad ja valitsuseliku koalitsiooninõukogus ühele meelele õpetajate palkade küsimuses. Õpetajad olid pettunud, sest palkade tõus polnud nii suur kui nad ootasid. See uudis tekitas palju poleemikat ja arutelusid üle kogu riigi, kus inimesed avaldasid oma arvamust ja seisukohta selle olulise teema üle. Õpetajad on rõhutanud, kui oluline on õpetajate töö väärtustamine ja nende palkade tõstmine, et tagada hariduse kvaliteet ja õpetajate motiveeritus.

Kui peaminister Kaja Kallase (Reformierakond) sõnul tuleks raha haridustöötajate võimalikuks palgatõusuks järgmistel aastatel leida valdkonna seest, siis siseminister Lauri Läänemetsa (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) sõnul saaks selleks ressursse leida ka maksutõusudest.

Läänemets ütles ERR-ile, et koalitsiooninõukogu arutelul oli SDE-lt palju eri variante, kust lühiajaliselt või pikaajaliselt vajaliku raha õpetajate lisapalgatõusuks saada, aga nii kaua kui Reformierakond ja peaminister õpetajate palgamuret ja streigimuret tõsiselt ei võta, küsimus ei lahene.

“Küsimus ei ole sisuline, kui tahad võid lauale panna lõputult probleeme, miks ühte või teist asja teha ei saa. Nädala aja pärast hakkame arutama, kuidas me miljard eurot riigieelarve strateegias kokku saame ja täna ei suuda 10 miljonit leida? Miljardi suudame, aga 10 miljonit ei suuda? Asja tuleb tõsiselt võtma hakata, siis tulevad ka lahendused,” rääkis Läänemets.

Läänemets tõdes, et streik on luhtaläinud läbirääkimiste lõppfaas, ja seda tuleb tõsiselt võtta. “Siin on küsimus, millist ühiskonda me soovime, kas sellist, mis hoiab kokku ja on tugev, või ühiskonda, kus valitsust ei huvita kellegi probleem või häda. Mida tugevam ühiskond, seda tugevam on ka julgeolek,” sõnas Läänemets.

Kui streik vajub ära ja valitsus ei jõua kokkuleppele, siis sellest tuleb suur ühiskondlik pettumus, mis lõhub ühiskonda, lisas siseminister. “Sellest on võitjaid ainult piiri taga,” lisas ta.

Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku, et võtta raha ministeeriumite preemiate ja lisatasude arvelt. “Mina toon politseinike ja päästjate palgaküsimuse siia valitsusse,” sõnas Läänemets.

“Riiki ei saa juhtida Exceli tabeliga, et vaadata, kas tuleb kokku või mitte. Kohti, kust raha võtta, on palju: me võiksime oluliselt rohkem maksustada jõukaid inimesi, aga selleks on tahet vaja,” sõnas Läänemets.

Kõike püütakse haridusministri kaela lükata, aga valitsus on kollegiaalne organ ja vastutus on ühine, lisas Läänemets.

Kallas: tegime rahastusotsused valitsuses kõik koos

Peaminister Kaja Kallas kordas peale kohtumist oma seisukohta, et selleks, et õpetajate palka tõsta, tuleb teha reforme, et raha süsteemi seest leida.

Kallase sõnul on jutt kümne miljoni leidmisest väga lihtsustatud lähenemine. “See pole 10 miljonit, vaid tunduvalt suuremad summad nelja aasta peale. Nagu oleme lubanud koalitsioonilepingus, et 2027. aastaks oleks õpetajate alampalk 120 protsenti Eesti keskmisest, siis selleks ajaks tuleb need reformid teha,” ütles Kallas.

Kallas märkis, et kogu streigiga seonduvate probleemide teravik on tema peale suunatud. “See on kahetsusväärne, sest valitsus on kollektiivne organ ja koos leppisime kokku koalitsioonilepingu ja eelarve,” sõnas Kallas.

“Nüüd olen üksi neid otsuseid kaitsmas. Reforme saab teha haridusministeerium, aga üheksa kuu jooksul pole ühtegi sellist reformi valitsuskabinetti jõudnud. Ka need mured, mida õpetajad ütlevad – koormus , karjäärimudel – kõik see on asi, mida haridusministeeriumilt ootame, neid ei saa peaminister ette valmistada, selle pärast meil ongi kokkulepped valdkondliku pädevuse jaotamiseks,” sõnas peaminister.

Kallas lisas, et 30. jaanuaril hakkab valitsus arutama riigieelarve strateegias 400 miljoni sisustamist, mis on tulude poolel endiselt katmata. “Me ei saa võtta uusi kulusid, kui meil pole tulude poolel täit selgust,” rõhutas Kallas.

Küsimusele, kas ühiskond saab edasi toimida pika streigi puhul, ütles Kallas, et ta ei oska öelda. “Eestil pole kogemust streikidega, eks see on test, et kuidas sellega läheb. Haridusvaldkonnaga läbi rääkimiseks peaks konkreetsetest reformidest rääkima, kuhu liikuda nelja aasta jooksul,” lisas ta.

Õpetajad alustasid esmaspäeval tähtajatut üldstreiki. Esmaspäeval toimus ka meeleavaldus Toompea lossi ees.

Kokkuvõttes näitas eilne koalitsiooninõukogu kohtumine, et õpetajate palga küsimuses ei suudetud saavutada üksmeelt. See on murettekitav olukord, kuna õpetajad mängivad olulist rolli meie ühiskonna tuleviku kujundamisel läbi hariduse. On oluline, et valitsus ja koalitsiooniliikmed töötaksid selle küsimuse lahendamise nimel, et tagada õpetajate õiglane tasustamine ja motiveerimine nende olulise töö eest. Loodame, et tulevikus suudetakse leida kompromiss ning õpetajate väärtustamine saab olema prioriteet valitsuse tegevuskavas.