Kliimateadlane: möödunud talv oli kõige soojem, mis seni mõõdetud | Elu

Tere tulemast Eestisse, kus kliima on viimasel ajal tõsiselt muutunud. Kliimateadlaste sõnul oli möödunud talv kõige soojem, mis siin seni mõõdetud. See murettekitav uudis paneb meid mõtlema meie planeedi tuleviku üle ning kutsub meid tegutsema, et vähendada meie ökoloogilist jalajälge. Kliimamuutuste mõju on juba tuntav kogu maailmas ning me kõik peame tegema oma osa, et säilitada meie elukeskkond tulevastele põlvkondadele. Astume koos samme suurema keskkonnateadlikkuse suunas ja muudame oma tarbimisharjumusi, et vähendada kliimamuutuste negatiivseid tagajärgi.

Kliimateadlase Hannes Tõnissoni sõnul oli möödunud talv keskmisest soojem, aga Eestis see-eest külmem. Kolmapäeval algav kevad jõuab Tõnissoni sõnul enne Lõuna-Eestisse kui Põhja-Eestisse.

Tõnissoni sõnul ei ole kevade aeglases alguses midagi üllatavat. “Kui vaadata möödunud talve, siis meie piirkonnas oli talv keskmisest külmem. Meist natukene põhjapool oli ta päris kõvasti keskmisest külmem, mis tähendab, et merel on palju jääd, peaaegu terve Soome on lumega kaetud. Kui sauna hunnik lund kaasa võtta, siis ega saun ka soojaks ei saa,” muigas Tõnisson.

Kuigi terve Läänemeri jäässe ei läinud, siis näiteks Pärnu laht läks ja jääd on seal palju siiani. Põhjus, miks terve meri jäässe ei jõudnud minna, peitub Tõnissoni sõnul ilma muutlikkuses. “Vahepeal tuli jälle torm, lõhkus jääd natukene ära ja lükkas hunnikutesse. Pidev segamine on hoidnud mere pigem jäävaba, põhjast on soojemat vett üles tulnud, aga samas on kogu veemass natukene rohkem maha jahtunud,” selgitas Tõnisson.

Samas võis Mandri-Euroopas mõõta juba veebruaris temperatuure, mis ulatusid üle 20 kraadi. Eesti asub liiga põhjas, et ennast sealsete aladega võrrelda. Tõnisson toob välja, et meie kliima on sisuliselt võrreldav näiteks Alaska omaga.

“Euroopa soojuse taga on ka mõningane kliimasoojenemise mõju ja kui vaadata globaalset kliimamuutust, siis kui keskmine temperatuur oli möödunud talvel absoluutselt kõrgem kui varasemalt on mõõdetud, siis meil oli ta tugevasti madalam, mis tähendab, et sellise keskmise tulemuse saamiseks pidi kuskil olema temperatuur tugevasti kõrgem,” selgitas Tõnisson.

Väga laias laastus võib öelda, et kliimasoojenemise mõjul läheb seal, kus on soe, veel soojemaks ja seal, kus on külm, veel külmemaks. “Aga päris nii üks ühele seda võtta ei saa. Kuskil võib minna hästi-hästi palju soojemaks, kuskil jääb enam-vähem samaks ja kuskil võib minna palju külmemaks,” sõnas kliimateadlane.

Tõnissoni suhtel on pikaaegne täpne ilmaennustus suhteliselt võimatu, sest isegi ilmamudeleid analüüsides saab hommikul ja õhtul erinevaid tulemusi. Hetkel võib näha, et Eesti on külma Läänemere ja juba soojeneva Euroopa vahelisel piiril. “Võiks ju oodata kevadelt midagi sarnast. Põhja-Eestis võib olla pigem jahedam ilm. Valdav päevane temperatuur jääb nulli ja kümne kraadi vahele. Lõuna-Eestisse võiks aeg-ajalt jõuda ka veidi soojemaid ilmasid,” selgitas Tõnisson.

Kevade põhjal suveilmade aimamine on Tõnissoni sõnul võrreldav kohvipaksu pealt ennustamisega, aga on võimalus, et ka suve algus tuleb veidi jahedam.

Eestis on viimase kümnendi jooksul täheldatud järjest soojenevat talveilma ning see trend on muutumas üha murettekitavamaks. Kliimateadlased hoiatavad, et kliimamuutused mõjutavad meie eluolu ja loodust ning on oluline võtta meetmeid nende tagajärgede leevendamiseks. Möödunud talv oli üks soojemaid, mis seni mõõdetud, mis peaks olema äratuskellaks meile kõigile. On aeg pöörata rohkem tähelepanu keskkonna säilitamisele ja jätkusuutlikule eluviisile, et tagada meie tulevaste põlvkondadele puhtam ja tervislikum elukeskkond.