Kits tajub inimkõne emotsionaalset sisu | Psüühika

Tere tulemast Eestisse! Siin, kus loodus ja tehnoloogia kohtuvad, uuritakse uusi viise inimese ja masina vahelise suhtluse mõistmiseks. Üks selline uurimisvaldkond on “Kits tajub inimkõne emotsionaalset sisu | Psüühika”, mis keskendub metskitse võimele tajuda inimkõne emotsionaalset sisu. See põnev uuring pakub ainulaadseid teadmisi loomade käitumise ja inimkeele mõju kohta, avades uusi perspektiive looduse ja inimkonna suhete mõistmiseks. Astuge sisse selle põneva teadusmaailma ja avastage koos meiega uusi teadmisi looduse ja inimese koosmõjust.

Inimeste ja koduloomade suhted on veelgi tihedamad ja mõlemapoolsemad kui me isegi aru saame. Nüüd näitavad kodukitsedega tehtud katsed, et kitsed mõistavad meid mõnikord üsnagi hästi.

Inglismaa ja Hongkongi teadlased eesotsas Marianne Masoniga Londonist Roehamptoni Ülikoolist ja Alan McElligottiga Hongkongi Linnaülikoolist kirjutavad ajakirjas Animal Behaviour, et kitsed suudavad tihtilugu taibata inimese hääles väljenduvat emotsiooni.

Teadlased mängisid kitsedele kõlarist ette inimhääli. Hääli oli kahesuguses emotsionaalses võtmes: rõõmsas ja vihases.

Kui salvestiste ettemäng algas, siis näitasid kitsed sündmuse vastu huvi või uudishimu üles sellega, et vaatasid mõneks hetkeks kõlari poole. Kui selgus, et rohkem midagi uut ei juhutunud, siis naasid kitsed oma kitsetoimetuste juurde tagasi.

Siis aga vahetus helisalvestiselt kõlavas inimhääles emotsionaalne toon: vihakõne asendus rõõmukõnega või vastupidi, rõõmukõne vihakõnega. Ja nüüd ilmneski tähtis tõsiasi: mõnedki kitsed, kuigi mitte päris kõik, pöörasid pea ja pilgu, see tähendab aga ka tähelepanu taas kõlarile.

Sellest järeldasid Mason, McElligott ja nende kaaslased, et kitsed tabasidki emotsionaalse tooni vahetumise inimhääles ära. Seda, kas need kitsed, kes muutusele nähtavat tähelepanu ei osutanud, olid vaimselt võimekuselt teistest nõrgemad või lihtsalt ükskõiksemad, teadlased ei tea.

Tegu on aga väidetavalt esimese teadusuuringuga maailmas, mis osutab, et kitsedel, vähemalt mõnedel neist, on võime inimese häälest emotsionaalset sisu välja lugeda. Varem on sama uuringu autorid välja selgitanud, et kitsed eelistavad inimese rõõmsat näoilmet vihasele näoilmele.

Inimene on kitsi pidanud arvatavasti umbes kümme tuhat aastat ja tundub, et selle aja jooksul on ka vastastikune mõistmine süvenenud. Seda hoolimata asjaolust, et inimesed ei pea kitsi enamjaolt nii väga seltsipakkujana nagu koeri või kasse, vaid pigem utilitaarsemal otstarbel, piimatoodangu pärast.

Uuringut toetas Hongkongi Linnaülikooli loomatervise ja -heaolu keskus ning sellega soovitigi kaasa aidata kodukitsede heaolu parema tagamise võimaluste leidmisele. Teadlased möönavad, et tööd on ses vallas teha vaja veelgi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Kitsi suutlikkus emotsionaalset sisu inimkõnest tajuda on tõesti hämmastav. Need uuringud psüühika valdkonnas avavad meile uusi teadmisi loomade võimekusest mõista inimeste emotsioone ja meeli. See näitab, kui keeruline ja mitmekülgne on loomade psüühika ning kui sarnased me võimekused tegelikult oleme. Kitsi võime mõista inimkõnet avab uusi uksi inimloomade vahelise suhtluse mõistmisel ning võib aidata meil paremini mõista ja toetada loomi ka meie igapäevaelus.