Kirjandusteadlane: Ene Mihkelsoni avastamine on hoo sisse saanud | Kirjandus

Tere tulemast Eestisse! Kirjandusteadlane Ene Mihkelsoni avastamine on põnev sündmus kogu kirjandusmaailmale. Mihkelsoni looming on avanud uusi perspektiive Eesti kirjandusele ning tema teosed on haaranud lugejaid üle kogu maailma. Tema töö on mõjutanud mitme põlvkonna kirjanikke ning tema avastamine on toonud uut värskust ja elavust Eesti kirjandusmaastikule. Oleme õnnelikud, et saame jagada tema avastamise rõõmu ning sügavat kultuuripärandit kõigile huvilistele. Tule ja avasta ise Ene Mihkelsoni võlu ja võimsust Eesti kirjanduses!

Möödunud reedel avati Järvamaal Esna Galeriis näitus “Varemed ja vahtrad. Ene Mihkelsoni tekstimaastikud”, millega kuulutas Mihkelsoni selts avatuks prosaisti ja luuletaja juubeliaasta.

Kirjandusteadlane Aija Sakova selgitas, et Ene Mihkelsoni näitus avati Esnas, kuna tema vanemad olid pärit Järvamaalt ja ka ta ise sündis sealsamas Laimetsa lähistel Tammekülas. Põhjus Ene Mihkelsoni tunda ja mäletada peitub aga ennekõike tema loomingus.

“Ene Mihkelson on kirjutanud meie ajaloost, mälust, mida tähendab mineviku taak inimeste elus ja kuidas sellega toime tulla. 2001. aastal ilmunud “Ahasveeruse uni” ja 2007. aastal ilmunud “Katkuhaud” on võib-olla need kõige viimased ja kõige olulisemad romaanid, mida võiks tunda,” kommenteeris Sakova.

Ene Mihkelsoni pärandihoidja Marju Lauristin ütles, et näitust ette valmistades külastasid Mihkelsoni seltsi liikmed mitmeid kirjanikuga seotud paiku Tammekülas, Pilistveres ja Rägaveres.

“Selle näituse mõte on ka kohalikule Järvamaa rahvale teadvustada, et niisugune väga tuntud kirjanik on siitkandist pärit. Ene Mihkelsoni “Ahasveeruse uni” loeti ka kriitikute poolt eelmise sajandi lõpu kõige olulisemaks Eesti romaaniks. Sellest romaanist ongi pärit mitmed katked ja ka paigad siin,” selgitas Lauristin.

Kirjandusteadlane Aija Sakova lisas, et Ene Mihkelsoni looming on erandlik eesti kirjandusloos, nagu ka viis kuidas ta kirjutab.

“Viimastel aastatel oleme koos õpetajatega lugenud tema tekste ja otsinud, kuidas nendele läheneda: kuidas neid ajaloo- ja kirjandustundides kasutada, õpilased on tema loomingust kirjutanud, möödunud aastal tuli lavale luulelavastus, Ugalas toodi “Katkuhaud” lavale. Ma arvan, et tema avastamine praegu on käivitunud ja seisab ees,” arutles ta.

Näitus “Varemed ja vahtrad. Ene Mihkelsoni tekstimaastikud” jääb Esna Galeriis avatuks mai keskpaigani.

Kokkuvõttes võib öelda, et Ene Mihkelsoni avastamine on tõesti hoogu sisse saanud. Tema tähtsus Eesti kirjandusmaastikul on hindamatu ning tema teosed on mõjutanud mitme põlvkonna lugejaid. Kirjandusteadlased on avastanud uusi tahke tema loomingus, mis pakub põnevat materjali edasisteks uurimusteks ja analüüsideks. Mihkelsoni tähtsus on toonud kaasa suuremat huvi Eesti kirjanduse vastu nii kodu- kui ka välismaal. Tema mõju ulatub kaugemale tema eluajast ning tema pärand jääb kestma veel aastakümneteks.