Kinosilm

“In the heart of Estonia’s vibrant capital, Tallinn, a cinematic revolution is brewing. Kinosilm, a hub for film enthusiasts and industry professionals alike, is pushing the boundaries of storytelling. With the release of “Mina, supervaras 4″, a highly anticipated sequel, audiences are left wondering if this installment will bring something new to the table. As we delve into the world of Kinosilm, we explore the cinematic landscape of Estonia, where innovative filmmakers are redefining the art of storytelling. Join us as we uncover the magic that lies beneath the surface of this cinematic gem.”

Tristan Priimäe iganädalasse levifilmide ülevaatesse mahus sel korral kolm filmi: Yorgos Lanthimose “Lugusid headusest”, animatsioon “Mina, supervaras 4” ja õudusfilm “Saatana väljaajamine”.

Lugusid headusest
Kinds of Kindness
Yorgos Lanthimos
Iirimaa-UK-USA
Hea Film

Ilmselt oli Yorgos Lanthimosel tarvis ajalooliste draamade kostüümide raskuse alt välja rabelda ja ta teeb seda mõistulooga, kus samad tegelased astuvad eri rollides üles kolmes lühiloos (film küll kokku pea kolm tundi) ja tulemus on selline, kui Herzog ja Wes Anderson otsustaks koos filmi teha.

Kõlab hästi? Ega siin ju otseselt väga millegagi mööda panna ei ole. Lanthimos kaevub elu absurdi, lustib lollide naljadega, näitab inimese paranoiat, armastusvajadust, kiivust… Lahke olla võib mitmel erineval moel ning mõnd tüüpi lahkus on tõeliselt lämmatav, mõni aga lausa eluohtlik.

Staarid nagu Jesse Plemons, Emma Stone või Willem Dafoe võiksid sõnnikulaotamise eest ka Oscari saada. Film kulgeb, asjad juhtuvad, aga särama see teos nagu otseselt ei löö. Lanthimose enda probleem, et ta latt nii kõrge on, aga kui absurdist rääkida, siis on ta selles vallas teinud märksa rabavamaid asju nagu ta varased “Koerahammas” või “Alpid”.

3,5 / 5

Mina, supervaras 4
Despicable Me 4
Chris Renaud
USA
Hea Film

Tuleb tunnistada, et pean esimest Supervarga-filmi meistriteoseks – head tegelased ja vaimukas sisu, minjoonid enne nende täielikku kommertsialiseerimist. Sealt edasi läks Illuminationi sari vaid allamäge ja kui teine oli veel ka päris hea film, siis järgnenud Supervarga ja Käsilaste filmid on olnud lihtsalt halvad ja katkendlikud sketšisaated.

Foon oli selline, et mingit uut kvaliteeti siit oodata oleks üsna ilmaime, ja ega imet ei sünni ka. Gru on pärast kuritegeliku karjääri maha panekut muutunud tegelasena sama huvitavaks kui mõni köögitarvik, kollased käsilased teevad täpselt samu nalju edasi, mänguasjad ilmselt müüvad mühinal ja pärast seanssi tuleb ilmselt hüpnotiseerija abi kasutada, et üldse midagi meenutada, mis filmis toimus.

Siin ilmub välja mingi müstiline Gru kaksikvend, kes ei too endaga kaasa üldse mingit pinget, kurikael on teist korda järjest kaheksakümnendate retro-maailma nostalgiamasinat kräunutav igand (kas te päriselt arvate, et kedagi enam huvitab või kõnetab mingi Tears for Fears, kui olla alla 60 aasta vana?), uute tegelastena on sisse toodud veel ka viis mega-käsilast – superkangelaste tiim, mis on inspireeritud Fantastilisest nelikust (kas te arvate, et NEED ka veel kedagi huvitavad?), aga ei tee üleüldse midagi meeldejäävat.

Kuidagi väga vesine tulemus saab kokku.

2 / 5

Saatana väljaajamine
The Exorcism
Joshua John Miller
USA
Garsu Pasaulio Irasai

Üldjoontes harju keskmine seestumise lugu, mille peategelasel on keerulised suhted oma lähedastega (loomulikult), mineviku sünge saladus (loomulikult) ja sõltuvusprobleemid (loomulikult).

Ilmselt maksab nende Russell Crowe’i lambifilmide kinno toomine sama vähe kui nende tegemine. See film on aga täielik üllatus, ja seda ennekõike seetõttu, et… sel pole mitte midagi pistmist Crowe’ eelmise aasta aprillis kinodes olnud filmiga “Paavsti eksortsist”! See pole ei järg ega sidulugu, vaid midagi täiesti erinevat… aga samas täiesti samasugust.

Tõsi, Crowe on näitlejana usaldusväärne ka siis, kui ta Z-filmides osaleb. Ikkagi kunagine Oscari-võitja, kes tulevase “Gladiaatori” järje eel meile nüüd deemoni kütkes silmi pööritab. Kõrgelt kukkunud, aga ometi mingi väärikuse säilitanud.

Mis ootab ees? Kas täielik crossover kämp nagu Nicolas Cage’i puhul või imetabane tervenemine ja rämpsfilmide eksortsism? Peaasi, et ta ise rahul on. Mees peab tõesti oma tööd armastama, et selliste valikutega nõus olla.

2 / 5

In conclusion, the Estonian movie “Mina, supervaras 4” has failed to deliver an improvement in quality, as hoped by fans of the franchise. While it may have maintained a steady stream of loyal viewers, the storyline has become stale and predictable, and the cinematography lacks the punch it once had. As the title “Kinosilm” notes, the film has lost its shimmering quality, leaving viewers searching for a more engaging cinematic experience. As a result, “Mina, supervaras 4” is a mediocre addition to the series, failing to live up to the expectations of its devoted following.