Kindlustusmaksete summa ületas esmakordselt 600 miljoni euro piiri | Majandus

Tänavu esmakordselt ületas kindlustusmaksete summa Eestis 600 miljoni euro piiri, mis näitab kindlustussektori jätkuvat kasvu ja olulisust majanduses. See tõus peegeldab elanike suurenevat teadlikkust kindlustuse vajalikkusest ning ettevõtete suurenenud huvi riskide maandamise vastu. Kindlustusmaailm on muutumas üha olulisemaks osaks Eesti majanduses ning see trend on olnud stabiilne ja püsiv. Kõigil on võimalus saada paremat kaitset ning usaldusväärset kindlustusteenust, mis aitab kaasa turvalisemale tulevikule.

2023. aastal Eestis sõlmitud elu- ja kahjukindlustuse lepingute kindlustusmaksete summa oli 638 miljonit eurot. Võrreldes 2022. aastaga, kui maksete kogusummaks kujunes 551 miljonit eurot, oli kasv 16 protsenti.

Kindlustuse nõuete väljamakseid oli samal ajal kokku 439 miljonit, kasvades aastaga 15 protsenti.

Kahjukindlustuses koguti mullu 554 miljonit ja elukindlustuses 84 miljonit eurot, teatas Eesti Kindlustusseltside Liit.

Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul kasvas klientide ja kindlustuslepingute arv mitme kindlustusteenuse raames ja inflatsioon on hindu tõstnud, mistõttu on ka kindlustusmaksete kogusumma suurenenud.

Piirsalu sõnul ei saa nende andmete baasil hinnata kindlustussektori kasumlikkust.

“Kuigi hüvitatavad kahjud on kindlustuses kõige suurem kulukomponent, lisanduvad sellele näiteks tegevuskulud. Samuti ostavad kindlustusandjad edasikindlustust, mille mõju tegevuse tulemusele võib sõltuvalt perioodist olla kas positiivne või negatiivne. Kindlustusandjate majandustulemust mõjutab ka investeerimistegevusest saadav kasum või kahjum,” selgitas Piirsalu.

2023. aastal kogusid kindlustusseltsid kõige rohkem vabatahtliku sõidukikindlustuse kindlustusmakseid, mida oli 179 miljonit eurot. Järgnesid liikluskindlustus 125 miljoni euroga ja eraisikute varakindlustus 99 miljoni euroga.

Kindlustusmaksete osakaal SKP-s oli mullu esialgsel hinnangul 1,6 protsenti.

Piirsalu sõnul kasvas kahjukindlustuses kõige kiiremini liikluskindlustus.

“Aastaga suurenes liikluskindlustuse kindlustusmaksete summa 21 protsenti. Tööandja ravikindlustus, mida pakuvad nii elu- kui kahjukindlustuse kindlustusandjad, on olnud juba aastaid kõige kiirema kasvuga kindlustusteenus Eestis ja 2023. aasta ei olnud erandiks. Tööandja ravikindlustuse kindlustusmaksete summa elu- ja kahjukindlustuses kokku kasvas 30 protsenti 19 miljoni euroni,” ütles Piirsalu.

“Mõne kindlustusteenuse puhul, nagu näiteks eraisiku varakindlustus, on kindlustatuse määr juba väga kõrge, ulatudes kodukindlustuse puhul ligi 75 protsendi tasemeni. Mõne teise kindlustusteenuse puhul, nagu näiteks elu- ja pensionikindlustus, on veel arenguruumi,” märkis Piirsalu.

Möödunud aastal koguti Eestis 467 eurot kindlustusmakseid elaniku kohta, sealhulgas kahjukindlustuses 406 eurot ja elukindlustuses 61 eurot.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Kokkuvõttes võib öelda, et kindlustusmaksete summa ületamine 600 miljoni euro piiri näitab Eesti majanduse stabiilsust ja arengut kindlustussektoris. See kajastab usaldust, mida Eesti elanikud omavad kindlustusettevõtete vastu ning nende valmisolekut kaitsta end ootamatute riskide eest. Samuti näitab see kindlustusettevõtete võimet pakkuda laiemat kindlustuskaitset ja teenuseid, mis on olulised majandusliku turvalisuse tagamiseks. See saavutus toob kaasa positiivseid mõjusid ja võimalusi Eesti majandusele ja elanikele tulevikus.