Kim Jong Un loobus Lõuna-Koreaga ühinemise eesmärgist | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Kim Jong Uni otsus loobuda Lõuna-Koreaga ühinemise eesmärgist on tõepoolest üllatav ning tekitab palju huvi ja küsimusi. See otsus võib mõjutada mitte ainult Korea poolsaare tulevikku, vaid ka kogu piirkonna stabiilsust. See samm näitab muutuvaid poliitilisi dünaamikaid ja võib avada uusi võimalusi diplomaatilisteks läbirääkimisteks. Oleme kindlad, et see uudis pakub meile palju aruteluainet ja ajendab meid rohkem uurima Korea poolsaare keerulist poliitilist maastikku.

Põhja-Korea diktaator Kim Jong Un teatas esmaspäeval peetud kõnes, et riigi põhiseadusest tuleb eemaldada kõik paragrahvid, kus on sätestatud eesmärk ühineda Lõuna-Koreaga. Samuti ähvardas Kim Lõuna-Koread sõjaga, kui viimane siseneb Põhja-Korea territooriumile.

Kim Jong Un ütles esmaspäeval Põhja-Korea parlamendi ees peetud kõnes, et Lõuna-Korea on tema riigi peamine vaenlane ning selle elanikke ei tohi enam käsitleda kaasmaalastena.

“Sõnastused nagu “riigi põhjapool”, “sõltumatu, rahumeelne ühinemine” ja “suur rahvuslik ühtsus” peavad kaduma meie põhiseadusest,” ütles diktaator.

Ühtlasi käskis Põhja-Korea juht sulgeda Lõuna-Koreaga ühinemist propageerivad riigiasutused ning teisaldada Korea ühtsust sümboliseeriv Pyongyangis asuv monument, mida Kim nimetas silma riivavaks.

Juba detsembris teatas Kim Jong Un, et Korea ühinemine “ühe riigi, kahe süsteemi” põhimõtte alusel pole enam realistlik, kuigi tegemist oli Põhja-Korea aastakümneid püsinud ametliku poliitikaga.

Lisaks süüdistas Kim Lõuna-Korea seniseid valitsusi soovis ühendada riik alla neelates Põhja-Koread. Ta lisas, et Pyongyang peab valmistuma kogu Lõuna-Korea territooriumi allasurumiseks “suure sündmuse” käigus. Ühtlasi lubas Kim vastata sõjaga, kui Lõuna-Korea siseneb Põhja-Korea territooriumile “kasvõi 0,001 millimeetri ulatuses”.

Soulis tegutseva Põhja-Koread uuriva asutuse NK Pro analüütik Jeongmin Kim ütles Financial Timesile, et Põhja-Korea diktaatori käik viitab vajadusele olla ideoloogiliselt järjepidev, sest ideoloogiline puhtus on tema režiimi üks legitimeerimise viise. Põhja-Korea juhil on raske korraga suurendada vastasseisu Lõuna-Koreaga samal ajal väites, et tema eesmärk on jätkuvalt riigi rahumeelne ühinemine.

Analüütiku sõnul mainis Põhja-Korea valitseja, et ta ei kavatse alustada sõda, kuid kõne rõhuasetus Põhja-Korea territoriaalsele terviklikkusele tekitab ruumi piirikokkupõrgete sagenemiseks.

Lõuna-Korea president Yoon Suk Yeol mõistis Kim Jong Uni avaldust hukka.

Jeongmin Kimi sõnul võib mõjutada Põhja-Korea ametliku poliitika muutus ühinemise suhtes ka Lõuna-Korea poliitikat vahetult enne aprillis peetavaid parlamendivalimisi.

“Lõuna-Korea vasakpoolsed on pikalt toetanud suhtlemise ja koostöö poliitikat Põhja-Koreaga tulevikus riigi taasühinemise eesmärgil,” ütles ta.

“Mitte ainult ei muutu selline lähenemine vähem jätkusuutlikuks, kuid ka Lõuna-Korea enda põhiseaduslik pühendumus taasühinemisele võib sattuda küsimärgi alla,” lisas analüütik.

Kim Jong Un’i otsus loobuda Lõuna-Koreaga ühinemise eesmärgist on üllatav, kuid samas ka oluline samm rahuprotsessis Korea poolsaarel. See otsus võib aidata kaasa pingete leevendamisele regioonis ning avada võimalusi diplomaaatilisteks läbirääkimisteks. Loodame, et see on esimene samm suuremate muutuste suunas ja et tulevikus saavad Korea kaks poolt leida rahumeelse lahenduse oma erimeelsustele. Eesti toetab rahuprotsessi Korea poolsaarel ning loodab, et see toob kaasa stabiilsuse ja rahu regioonis.