Kiik: apteegireform oli samm õiges suunas | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Kiik on äsja välja andnud avalduse, kus ta väidab, et apteegireform oli samm õiges suunas. See on tekitanud palju arutelu ja poleemikat üle kogu riigi. Apteegireformi eesmärk oli suurendada apteegiteenuste kättesaadavust ja tagada patsientidele parem ligipääs ravimitele. Kuid kas see on tõesti nii olnud? See on küsimus, mis paneb kõik mõtlema ja arutlema. Kas oled sellest reformist kuulnud? Kui ei, siis on aeg end kurssi viia selle olulise teemaga Eesti tervishoiusüsteemis.

Saatejuht Aleksander Krjukov küsis, kuidas Keskerakonnast lahkunud ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga liitunud Tanel Kiik ennast uues erakonnas tunneb.

“Tunnen hästi, tunnen kindlalt. Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas on mul palju varasemaid tuttavaid ja mõttekaaslasi, ning olen päris palju kohtunud ka erakonna liikmetega. Vastuvõtt on olnud sõbralik ja ootused vastastikku on kõrged,” ütles Tanel Kiik.

“Ma ei ühinenud valitsusega, ma ei ühinenud opositsiooniga, vaid ma astusin Sotsiaaldemokraatlikusse Erakonda sõltumata sellest, kas parasjagu ollakse võimul või kantakse opositsioonis oma rolli ja vastutust,” ütles Kiik.

Riigikogus on Kiik fraktsioonitu saadik, ehk nii-öelda aknaalune. Riigikoguseadus ei võimalda uue fraktsiooniga liituda saadikul, kes on samas riigikogu koosseisus lahkunud ühest erakonnast.

Riigikogus hääletab Kiik kooskõlas SDE fraktsioonis kokku lepituga. “Kuna minu maailmavaade ühtib pea sajaprotsendiliselt SDE omaga, siis mul ei ole väga raske seda ühist seisukohta kujundada. Loomulikult räägin fraktsiooni koosolekutel aktiivselt kaasa ja toon ka välja neid murekohti või mõtteid, mis ühe või teise eelnõuettepanekuga minu hinnangul kaasnevad,” sõnas Kiik.

“See, et Keskerakonna fraktsioon ei ole siiani uut esimeest valinud, on minu meelest ausalt öeldes pentsik. Aga eks see on nende enda siseasi. Rääkida seda, et ühe või teise komisjoni liikmeskond või komisjonidesse määramine on takistuseks fraktsiooni juhtkonna valimisel – see on natuke skisofreeniline,” ütles Kiik.

Saatejuht märkis, et Tanel Kiige poolt tõugatud apteegireform ei ole oma eesmärki täitnud ja ravimiturg ei ole avanenud.

“Oleme ausad – turg oli lukus juba enne. Jõujooned hulgimüüjate vahel olid välja kujunenud. Eesmärk oli suurendada tervishoiu ja proviisorite osakaalu apteegisektoris. Et apteegi pidamine ei peaks olema äritegevus, vaid eeskätt ikkagi seotud tervishoiu ja patsiendi reaalsete vajadustega,” vastas Kiik.

“Selle seisukoha eest seisin toona ja seisan ka praegu. Apteegireform oli samm õiges suunas, olen jätkuvalt seda meelt. Aga kindlasti on väga mitmed kriteeriumid või eesmärgid veel realiseerimata,” ütles Kiik.

“Näiteks reaalne konkurentsi tagamise küsimus, läbipaistev hinnapoliitika. Ja siin ma ootan konkurentsiametilt suuremat tegevust, sest ravimiamet ja ravimivaldkonna eksperdid – nemad ei saa hinnata seda, mis täpselt on äriseaduslik, kuidas on konkurentsiküsimused, maksupoliitika hinnastamine lahendatud. Nende asi on hinnata seda, et need ravimid, mis tulevad turule ja mida apteegis inimestele pakutakse, vastaks kõigile ohutusnõuetele kvaliteedinõuetele ja omaks toimet, mida tootja väidab, et nad omavad,” ütles Kiik.

“Ravimiameti roll on olla ravimivaldkonna ekspert, mitte konkurentsiõiguse ekspert. See, et apteegireform toona ellu viidi, oli õige. Need alternatiivsed ettepanekud, mis sel hetkel parlamendis olid, kui mina ministriks tulin, olid kõik hullemad. Need olid minu hinnangul otseselt seotud ärimeeste lobiga. Ja mina ministrina võtsin selge seisukoha, et ühegi äriettevõtte lobile ma ei allu,” sõnas Kiik.

“Apteegireformi seadus võeti vastu 2014–2015 aastal, ammu enne seda, kui ma ministriks astusin. Minu otsustada oli see, kas lähme parlamendis seda viimasel hetkel muutma, ümber pöörama, tekitades segadust juurde või lähme reformiga edasi. Valisin selle variandi, et lähme edasi, mida toetas ka tervisevaldkond,” ütles Kiik.

Apteegireformi jõustumine sattus Covidi kriisi aega. “Arusaadavalt sellel ajal võimekust piisavalt süvitsi tegeleda reformi jõustamisega ei olnud. Ei tervise valdkonnal, ei minul ministrina, ega tõenäoliselt ka valitsusel tervikuna. Ehk sellega tulebki edasi minna. Rooma linna ei ehitatud ka ühe päevaga,” lausus Kiik.

Kiige sõnul ei ole apteegireform ravimite kättesaadavust mõjutanud. “Ravimite kättesaadavus on suhteliselt sarnane kui enne reformi. Pigem on seda mõjutasid erinevad kriisid. Covidi kriis näiteks, kus tekkis teatud tarneraskusi. Pärast seda on üha rohkem Euroopa Liidu tasandil tehtud koostööd, et suurendada ravimite kohapeal tootmisvõimekust, neid ühishankeid ellu viia – nende sammudega tuleb edasi minna,” ütles Kiik.

Kiik ütles, et Eestile on väga oluline Euroopa Liidu tasandi koostöö, sest Eesti ei suuda olla iseseisva turuna konkurentsivõimeline olukorras, kus Euroopa liidus on 500 miljonit elanikku. “Meie huvi on tegelikult tihedam koostöö Euroopa tasandil ja selgemini ühtlustatud hinnapoliitika. Et ei oleks olukorda, kus Eesti tarbijale müüakse ravimeid ühe hinnaga ja Saksamaa, Prantsusmaa või muude suurriikide elanikud saavad neid märksa soodsamalt tänu mastaabile,” lausus Kiik.

Saatejuhile tundus õõnes terviseminister Riina Sikkuti (SDE) argument, et käsimüügiravimeid ei saa panna kauplustesse, sest siis võivad inimesed hakata Ibuprofeeni krõbistama nagu leiba.

“Seda ta muidugi öelnud ei ole. Loogika on selles, et erinevate ravimite puhul on oluline, et inimene saaks aru, et mida võib koos tarvitada. Millised on need kõrvalmõjud, mis on see mõistlik kogus,” sõnas Kiik.

“Kui viime osa nii-öelda apteegikaupa tavapoodidesse, siis automaatselt tähendab see seda, et apteekidel väiksemates piirkondades toimetulek läheb raskemaks. Ja meie eesmärk on, et apteegiteenus oleks kättesaadav mitte ainult suurtes linnades, vaid ka väikestes kohtades,” sõnas Kiik.

Kiik ütles saates, et tal on plaan kandideerida märtsis toimuval erakonna üldkogul SDE aseesimehe kohale.

Saatejuht küsis, kas keskmisest liberaalsema vaatega Kiigel oli suvel Keskerakonna ridades raske samasooliste abielu seadustamise vastu hääletada.

“Toona oli see seotud valitsuse usaldusküsimusega. Mina toetasin abieluvõrdsustamist, toetasin seda ka meie erinevatel seminaridel, koosolekutel. Erakonna fraktsiooni enamus oli selle vastu. Ja kui valitsus sidus selle omakorda usaldusküsimusega, siis tõesti hääletas opositsioon tervikuna kõigi usaldusküsimusega seotud eelnõude vastu. Nii et mina enda jaoks ei võtnud seda abieluvõrdsuse vastu hääletamisega. Abieluvõrdsust kui sellist ma toetan,” sõnas Kiik.

“Ma arvan, et väga paljud inimesed mõistavad poliitikat. Poliitika ongi selline, kus sul tihti tuleb hääletada koos fraktsiooniga, lähtuvalt fraktsiooni otsusest, mitte lähtuvalt enda maailmavaatest,” lisas Kiik.

Saatejuht küsis Kiige arvamust teemal, et sotsiaaldemokraadid on Tallinnas Keskerakonnaga koalitsioonis.

“Sotsiaaldemokraatide jõuõlg on tõesti kasvanud. Nii parlamendis kui linnavolikogus. See annab võimaluse senisest enam suunata valitsuse poliitikat, ma ütleks, heas mõttes vasakpoolsemal kursil, sotsiaalsemal kursil. Aga ka kohalikul tasandil Tallinnas, et need otsused teeniks linnaelanike huve,” ütles Kiik.

Kiige sõnul sõltub koalitsioon Tallinnas sellest, milline saab olema tänase koalitsiooni töövõimekus. “Ehk kas suudetakse teha ühiseid otsuseid. Kas säilib tasuta Tallinna transport, säilib sotsiaalvaldkonnas inimeste tugev toetamine, viiakse ellu olulisi muudatusi linnaruumis, ei ole mingeid tõsiseid muresid, näiteks korruptsiooni,” sõnas Kiik.

Kiige sõnul on oluline edasi minna linnaruumi kaasajastamisega. “Mistahes teedeehituse planeerimisel tuleb mõelda selle peale, et kuidas oleks tagatud nii jalakäijate ja kergliikurite, kui ka autosõitjate huvid ja vastastikune mõistlik ruumijaotus. Tuleb edasi minna trammiteede rajamise projektidega,” ütles Kiik.

Kiidame Kiik’i arvamust apteegireformi kohta Eestis. On oluline, et apteegiteenused oleksid kättesaadavad ja taskukohased kõigile elanikele. Kuigi reform tekitas palju arutelu ja vastuseisu, tundub, et see on viinud positiivsete muutusteni tervishoiusüsteemis. Oluline on jälgida reformi mõju pikemas perspektiivis, kuid esialgne hinnang näitab, et see on samm õiges suunas. Loodame, et tulevikus saavad kõik Eesti elanikud vajalikud apteegiteenused mugavalt ja mõistliku hinnaga.