Kiige sõnul ei ole ta seisukohta Kallase tagasiastumise kohta muutnud | Eesti

Täna astus Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas tagasi, mis tekitas palju segadust ja ebakindlust poliitilises maastikus. Seda otsust kommenteeris ka endine peaminister Jüri Ratas oma sõnavõtus. Ratas kinnitas, et tema seisukoht on Kallase tagasiastumise osas jääb samaks ning ta toetab Kallase otsust. See samm avab uksed uutele võimalustele Eesti poliitikas ning tõotab huvitavaid muutusi tulevikus. Milliseid poliitilisi arenguid see kaasa toob, jääb näha.

Reedel Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda astumisest teatanud endine keskerakondlane Tanel Kiik ütles, et jääb peaminister Kaja Kallase ja uute maksutõusude suhtes endiselt kriitiliseks. Kiige sõnul ei ole ta ka muutnud seisukohta Kaja Kallase tagasiastumisega seoses.

“Ei ole saladus, et me oleme olnud päris kriitilised mitme selle valitsuskoalitsiooni otsuse suhtes. Jätkuvalt ma arvan, et käibemaksu tõstmine polnud õige tee, jätkuvalt ma arvan, et peretoetuste kärpimine polnud õige tee. Kusjuures viga tehti kaks korda. Kõigepealt tehti viga neid peretoetusi liiga ennatlikult tõstes ja siis tehti teine viga neid langetama minnes. Ma olen seda ka riigikogu saalis öelnud ja nende eelnõude poolt me ka ei hääletanud,” rääkis Kiik pressikonverentsil.

Kiik on varasemalt olnud väga kriitiline peaminister Kaja Kallase suhtes ja teinud ettepaneku tal tagasi astuda. Neid seisukohti ei ole ta enda sõnul muutnud.

“Aus on öelda seda, et seda seisukohta ei väljendanud ainult mina. Seda on väljendanud 70 protsenti Eesti inimestest. Kui te küsite, millist nõu mina annaksin Kaja Kallasele selles kriisis, siis see nõu ei ole muutunud. Tõenäoliselt Kaja Kallas oma otsuse langetab ise,” lausus Kiik.

“Mis puudutab tulevikuvaadet, siis maksudebatti me kindlasti toetame. See pole saladus, milline on meie ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nägemus maksusüsteemist – maksustada tuleb seda, kes jaksavad maksta, ehk jõukamat osa ühiskonnast. On see astmeline tulumaks, on see luksusmaks, teatud varamaksud, neid põhimõtteid me kindlasti toetame,” lisas ta.

Kiik märkis, et toetab neid põhimõtteid ka fraktsiooni koosoleku töös ja erakonna sisestes aruteludes. “Ma väga loodan, et sotsiaaldemokraadid suudavad neid põhimõtteid läbi suruda ka koalitsioonitasandil. Meie minek Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda muudab kindlasti nende jõuõlga tugevamaks ja suurendab ka seda tõenäosust, et praegune koalitsioon ei lähe sellist lausparempoolset teed, mida me nägime näiteks 2009. aasta majanduskriisi ajal,” rääkis Kiik.

“Me ei ole alla kirjutanud koalitsioonilepingule, aga arusaadavalt olles koalitsioonierakonna tulevased liikmed, tuleb meil oma seisukohti, oma sõnumeid läbi rääkida ka riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooniga. Kui meil on mingeid murekohti või eriarvamuse, siis kindlasti me neid seal koosolekul ka väljendame,” ütles Kiik veel.

Keskerakonna endine peasekretär Andre Hanimägi oli kriitiline valitsuse rahanduspoliitika suhtes.

“Korras riigirahandus on loomulikult oluline, aga eelarvetasakaalu poole püüdlemine ei saa toimuda kõige nõrgemate arvelt, Eesti tuleviku arvelt. Maksudest tulebki rääkida ja mul on hea meel, et sotsiaaldemokraadid seda ka tegid juba enne valimisi. Aga maksudel ja maksudel on erinevus,” sõnas Hanimägi.

Hanimägi sõnul on sotsiaaldemokraatlik maksusüsteem tugeva ja õiglase riigi alus.

Reedel teatasid riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed Tanel Kiik, Jaak Aab, Andre Hanimägi ja Ester Karuse, et lahkuvad Keskerakonnast ja astuvad Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Keskerakonnast lahkusid ka Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu, aga nemad ühegi erakonnaga ei ühine.

Kuigi Kiik ei ole oma seisukohta Kallase tagasiastumise kohta muutnud, on selge, et olukord Eesti poliitikas on endiselt keeruline. On oluline, et poliitikud suudaksid leida ühise keele ja töötada koos, et tagada riigi stabiilsus ja areng. Kallase tagasiastumine on viinud poliitilise segaduseni, kuid loodetavasti suudetakse kiiresti leida uus president ja liikuda edasi tugevamana. Eesti tulevik sõltub poliitilise stabiilsuse tagamisest ja kodanike usalduse taastamisest valitsuse vastu.