Kiiev: Venemaa importis läänest sõjalisi kaupu 2,9 miljardi dollari eest | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimase aja uudised on kinnitanud, et Kiievis on Venemaa imporditud lääneriikidest sõjalisi kaupu hinnaga 2,9 miljardit dollarit. See uudis on muutnud piirkonna geopoliitilist olukorda ja kutsunud esile palju arutelu. See on tõstatanud küsimusi julgeoleku ja stabiilsuse kohta mitte ainult Ukrainas, vaid ka kogu Euroopas. Kuidas see mõjutab meie naaberriiki, Eestit, ning milliseid meetmeid võetakse selle olukorraga tegelemiseks? Lugege edasi, et saada põhjalikumat ülevaadet sellest olulisest sündmusest ja selle võimalikest tagajärgedest.

Oluline 17. jaanuaril kell 15.30:

– Ukraina: Venemaa importis eelmisel aastal lääneriikidest sõjalise otstarbega varuosi 2,9 miljardi dollari väärtuses;

– Macron: Prantsusmaa tarnib Ukrainale veel umbes 40 kaugmaaraketti;

– Moskva väitel hävitati Belgorodi oblastis seitse Ukraina raketti;

– Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 17 inimest;

– ISW: Venemaa võib pärast A-50 hävitamist lennuoperatsioone vähendada;

– Saksa opositsioon tahab panna Tauruste Kiievile tarnimise hääletusele;

– Odessas sai Venemaa droonirünnaku tõttu kannatada kolm inimest.

Ukraina: Venemaa importis eelmisel aastal lääneriikidest sõjalise otstarbega varuosi 2,9 miljardi dollari väärtuses

Ukraina presidendikantselei teatas kolmapäeval, et lääneriikide ettevõtted eksportisid eelmise aasta esimese kümne kuuga Venemaale sõjalise otstarbega varuosi 2,9 miljardi dollari väärtuses.

Kokku püsis eelmisel aastal sõjatoodangu import Venemaale 90 protsendi tasemel võrreldes 2022. aasta veebruaris aset leidnud täiemahulise sissetungi eelse ajaga. Seda vaatamata asjaolule, et lääneriigid kehtestasid vahepealsel ajal Venemaa suhtes erinevaid sanktsioone.

Presidendikantselei tsiteeris oma avalduses töögrupi uuringut, mille läbiviimisse panustasid teiste seas Kiievi Majanduskool (Kyiv School of Economics), endine USA suursaadik Moskvas Michael McFaul ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski presidendikantselei juht Andri Jermak.

“Hävitatud või Ukraina kätte sattunud Vene sõjatehnikast leiti rohkem kui 250 Lääne ettevõtte varuosad,” seisis presidendikantselei avalduses.

Kiievi Majanduskool arvutas välja, et pea 2800 erinevat välismaist varuosa oli leitud Vene sõjatehnikast, kaasa arvatud Vene rakettidest Kinžal, mida Kreml kasutab õhurünnakute korraldamiseks Ukraina tsiviiltaristule.

“Tervelt 95 protsenti kõikidest Vene relvadest leitud varuosadest on lääne päritolu, millest 72 protsenti on ainuüksi USA päritolu,” seisis uuringus.

Kiiev on korduvalt kutsunud oma liitlasi üles karmistama sanktsioone Venemaale ning sulgema sanktsioonidest mööda hiilimiseks kasutatavad skeemid, sest Moskva suudab jätkuvalt importida lääneriikidest sõjalise otstarbega kaupu Ukraina vastu sõja pidamiseks.

Ukraina õhutõrje tulistas 20 Vene droonist alla 19

Õhutõrje hävitas 20-st droonist, millega Venemaa Lõuna-Ukrainat ründas, 19, teatasid Ukraina õhujõud kolmapäeva hommikul.

“Ööl vastu 17. jaanuari 2024 ründas vaenlane Venemaalt Primorsko-Ahtarski rajoonist 20 Shahed-136/131 tüüpi drooni ja kahe S-300 õhutõrjeraketiga Belgorodi oblastist Harkivi suunas,” edastasid Ukraina relvajõudud Telegramis.

“Õhujõud hävitasid koostöös kaitseväe õhutõrjega 19 Shahedi,” teatasid relvajõud.

ISW: Venemaa võib pärast A-50 hävitamist lennuoperatsioone vähendada

Pärast seda, kui ukrainlased hävitasid 14. jaanuari öösel Venemaa radarlennuki A-50 ja tekitasid suuri kahjustusi Venemaa õhudessantväe komandopunktile Il-22, võib Venemaa õhuvõimekus olla halvenenud ja taktikalisi õhuoperatsioone Aasovi mere piirkonnas vähendatakse, öeldi Ameerika sõjauuringute instituudi (ISW) ettekandes.

Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 17 inimest

Harkivis sai teisipäeva õhtul Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 17 inimest, teatas Harkivi oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Sinehubov.

Ta märkis, et tabamuse said kesklinnas asuvad eluhooned. Kaks kannatanut on raskes seisundis. Esialgsetel andmetel korraldati rünnak kahe S-300 raketiga.

Raketirünnakust teatas varem ka selle Ukraina linna meer Ihor Terehhov.

Venemaa piirist vaid 30 kilomeetri kaugusel asuvat Harkivit on alates invasioonisõja algusest veebruaris 2022 pidevalt pommitatud.

Linnapea sõnul osad eluhooned rünnaku tagajärjel hävisid ja piirkonnas ei olnud sõjalisi sihtmärke.

Macron: Prantsusmaa tarnib Ukrainale veel umbes 40 kaugmaaraketti

Prantsusmaa tarnib Ukrainale veel umbes 40 kaugmaa tiibraketti SCALP, samuti sadu pomme, teatas teisipäeva õhtul president Emmanuel Macron.

Macron ütles pressikonverentsil ajakirjanikele, et Euroopa tähtsaim prioriteet peab olema see, et Venemaal ei tohi lasta võita.

Prantsuse president rõhutas, et kui Moskval lastakse võita, tähendab “see nõustumist, et rahvusvahelist õigust ei austata”.

Ta andis ka teada, et teeb veebruaris uue visiidi Kiievisse.

Macroni sõnul teeb Pariis tööd uue kahepoolse julgeolekuleppe sõlmimiseks Ukrainaga, seda sarnaselt Kiievi ja Londoni leppele. See kuulutatakse välja tema eelseisva visiidi ajal.

Moskva väitel hävitati Belgorodi oblastis seitse Ukraina raketti

Vene relvajõud hävitasid Belgorodi oblastis seitse Ukraina raketti Olha ja neli drooni, väitis Vene kaitseministeerium ööl vastu kolmapäeva. Ministeeriumi teatel hävitati droonid kella poole kolme paiku.

Saksa opositsioon tahab panna Tauruste Kiievile tarnimise hääletusele

Opositsioonis olev Saksa Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), mis tegi ettepaneku tarnida Ukrainale tiibrakette Taurus, suurendab selleks survet föderaalvalitsusele ja tahab panna selle küsimuse parlamendis hääletusele, teatas teisipäeval portaal Unian viitega ringhäälingule ntv.

CDU fraktsiooni esimees Friedrich Merz ütles, et partei parlamendirühm soovib teha ettepaneku, et nende rakettide saatmise küsimus pannakse hääletusele. See peaks aset leidma pärast seda, kui kaitseküsimuste volinik sotsiaaldemokraat Eva Högl esineb ettekandega.

“Me hindame olukorda Ukrainas kui üha kriitilisemat,” seletas Merz. Ta leiab, et Ukraina sõjaväelastel ei ole praegu “mingeid väljavaateid” Vene okupatsiooniväe tagasilöömiseks. Samal ajal võiksid Taurus raketid olukorda mõjutada.

Biden kutsus kongressi juhid Valgesse Majja arutama Ukraina toetamist

USA president Joe Biden kutsus kongressi liidrid kolmapäeval kõnelustele Ukrainale eluliselt tähtsa abi jätkamise üle, teatas Valge Maja teisipäeval.

Washingtoni sõjaline abi Ukrainale on kokku kuivanud, kuna vabariiklased blokeerivad demokraadist presidendi taotlust eraldada täiendavalt 60 miljardit dollarit Ukrainale, soovides vastutasuks USA migratsiooniseaduste karmistamist.

Biden võõrustab Valges Majas nii esindajatekoja kui senati liidreid, et  “arutada täiendava riikliku julgeoleku rahataotluse äärmist tähtsust”, ütles pressisekretär Karine Jean-Pierre ajakirjanikele.

Tema sõnul rõhutab Biden, “kui tähtis on selle asjaga edasi minna”.

Jean-Pierre ütles, et Valgesse Majja on kutsutud esindajatekoja vabariiklasest spiiker Mike Johnson, demokraatide liider Hakeem Jeffries, senati enamuse liider demokraat Chuck Schumer ja senati vabariiklaste liider Mitch McConnell.

Kohtumine võib olla märk edasiminekust läbirääkimistel Ukraina abistamise üle, kuna Biden on nädalaid keeldunud kohtumistest vabariiklastega.

Valge Maja eelarvejuht Shalanda Young rõhutas varem sel kuul, et Ukraina täiendavaks abistamiseks ei ole enam teist teed kui kongressi heakskiit Bideni rahataotlusele.

Valge Maja teatel rääkis Biden teisipäeval ka Saksa kantsleri Olaf Scholziga ning nad koordineerisid oma riikide kindlat toetust Ukrainale, mis seisab silmitsi Venemaa agressioonisõjaga.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus Šveitsis Davosi foorumi kõrvalt USA välisministri Antony Blinkeni ja Bideni riikliku julgeolekunõuniku Jake Sullivaniga, et arutada arenguid lahinguväljal ning Zelenski “rahuvalemit”, ütles Valge Maja teisipäeval.

Venemaa juht Vladimir Putin ütles teisipäeval, et tema vägedel on pea kaks aastat kestnud sõjas Ukraina vastu eelis ja hoiatas, et Kiiev on vastupanu jätkudes silmitsi “korvamatu” hoobiga.

Odessas sai Venemaa droonirünnaku tõttu kannatada kolm inimest

Odessa oblasti kuberner Oleh Kiper teatas, et Vene väed ründasid ööl vastu kolmapäeva Odessa linna, vigastada sai kolm inimest. Kuberneri sõnul kasutasid Vene väed linna ründamiseks droone. Rünnaku tõttu sai kahjustada elumaja, Kiper ütles, et kortermajast evakueeriti 130 inimest, vahendas The Kyiv Independent. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 730 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 372 820 (võrdlus eelmise päevaga +730);

– tankid 6126 (+13);

– jalaväe lahingumasinad 11 372 (+14);

– suurtükisüsteemid 8811 (+10);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 964 (+3);

– õhutõrjesüsteemid 653 (+3);

– lennukid 331 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 6884 (+7);

– tiibraketid 1817 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 755 (+24);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1367 (+2).

In conclusion, the revelation that Kiev has imported $2.9 billion worth of military goods from the West highlights the complex geopolitical dynamics in the region. It underscores the ongoing tension between Russia and Ukraine, as well as the role of Western countries in supplying military equipment to non-NATO member states in the region. This news is likely to further escalate the already strained relations between Russia and Ukraine, and may have wider implications for the security and stability of the Baltic region. It is imperative for Estonia to closely monitor these developments and continue to work towards promoting peace and stability in the region.