Kiiev: Ukraina püüab laiendada sillapead Dnipro vasakkaldal | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna arutame Ukraina püüdlusi laiendada sillapead Dnipro jõe vasakkaldal asuvas Kiievis. See ambitsioonikas projekt on põnev uudis mitte ainult Ukrainale, vaid kogu maailmale. Oleme äärmiselt huvitatud sellest, kuidas see areng mõjutab nii Ukraina sise- kui ka välispoliitikat ning ka piirkonna majandust. Analüüsime kõiki aspekte, et mõista, kuidas see projekt võib mõjutada Eestit ja teisi Balti riike. Jääge kuulama, sest oleme valmis jagama põhjalikku ülevaadet sellest olulisest teemast!

Oluline esmaspäeval 29. jaanuaril kell 12.54:

– Saksa tehnoloogiafirma annab Ukrainale sada Trinity drooni;

– Kiiev: Ukraina püüab laiendada sillapead Dnipro vasakkaldal;

– Venemaal Jaroslavlis ründas droon naftatehast;

– ISW: Venemaa jätkab Kupjanski suunal Ukraina positsioonide ründamist;

– Zelenski sõnul peab Euroopa olema Ukraina toetamisel tugevam.

Kiiev: Ukraina püüab laiendada sillapead Dnipro vasakkaldal

Ukraina teatas esmaspäeval, et püüab Vene vägede ägedast vastupanust hoolimata laiendada sillapead Dnipro okupeeritud vasakkaldal.

Ukraina on suutnud alates novembrist hoida Hersoni oblastis Dnipro idakaldal sillapead, kuid olulist edu ei ole pärast seda saavutatud.

“Ukraina jätkab meetmete rakendamist sillapea laiendamiseks Dnipro vasakkaldal,” teatas armee esmaspäeval. “Märkimisväärsetest kaotustest hoolimata üritab vaenlane jätkuvalt meie üksuseid nende positsioonidelt välja tõrjuda.”

Vene vägede tõrjumine Dnipro vasakkaldalt eemale on olnud Kiievi jaoks prioriteet, et kaitsta Hersoni linna suurtükirünnakute eest.

Saksa tehnoloogiafirma annab Ukrainale sada Trinity drooni

Kõnealuste mehitamata õhusõidukite tarnimisest teatati eelmise aasta septembris toimunud Stern Stewarti instituudi tippkohtumisel.

Saksa tehnoloogiafirma Quantum-Systems , mis on eriti intensiivselt seotud Ukraina kaitsekampaaniaga, annetab need droonid. Quantum-Systems tarnib Saksamaa valitsuse nimel Ukrainale ühtlasi sadu droone Vector.

Ukraina droonioperaatorid on juba saanud väljaõppe nende juhtimiseks ja esimene partii peaks Ukrainasse jõudma sel kuul.

Venemaal Jaroslavlis ründas droon naftatehast

Venemaa Jaroslavli oblasti kuberner Mihhail Evrajev teatas esmaspäeval droonirünnakust Slavneft-YANOS naftatehasele Jaroslavlis.

“Slavneft-YANOS naftatehase elektroonilise sõjapidamise süsteem tõrjus droonirünnaku. Sündmuskohal töötavad õiguskaitseorganid ja eriteenistused,” kirjutas Evrajev Telegramis.

Kiievisse saabusid USA inspektorid

Kiievisse saabus USA-st kolm peainspektorit – kaitse- ja välisministeeriumist ning USAID-ist, teatas esmaspäeval Ühendriikide suursaadik Ukrainas Bridget Brink.

“Mul on hea meel tervitada Kiievis taas kolme peainspektorit – kaitseministeeriumist, välisministeeriumist ja USAID-ist. Nende kohtumised täitjate, partnerite ja Ukraina valitsusega aitavad tugevdada järelevalvet ja vastutust USA Ukrainale antava abi üle,” kirjutas Brink sotsiaalmeedias.

ISW: Venemaa jätkab Kupjanski suunal Ukraina positsioonide ründamist

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa jätkab pealetungi Avdijivka, Bahmuti ja Kupjanski suunal. 

Vene ja Ukraina allikad väitsid, et Venemaa jätkab  Kupjanski suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist ning Sõnkivka ja Petropavlivka lähedal käivad lahingud. 

Vene allikad väitsid, et Vene väed liikusid 28. jaanuaril Svatove piirkonnas edasi. Ukraina sõjaväeallikad pole aga neid väiteid veel kinnitanud. Vene väed jätkavad ka Kreminna ümbruses Ukraina positsioonide ründamist. Seda kinnitavad ka 28. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Üks Vene sõjablogija väitis, et Vene väed liiguvad edasi Lõmani suunas ja vallutasid mitu Ukraina kaitsepositsiooni. 

Bahmuti ümbruses jätkuvad ägedad lahingud. Vene ja Ukraina allikad väitsid, et lahingud käivad Spirne, Bohdanivka ja Ivanivske lähedal. Ägedad lahingud käivad endiselt ka Bahmuti lõunatiival, Kliššivka ja Andrijivka lähedal. Vene blogijad väitsid, et Vene väed liikusid Bohdanivka suunal edasi. ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal piirkonnas edasi liikuda.

Avdijivka rindel suuri muutusi polnud, aga Venemaa jätkab Ukraina positsioonide ründamist. 28. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid veidi edasi Stepove suunal. Vene ja Ukraina allikad väitsid, et lahingud käivad veel Siverne, Pervomaiske ja Nevelske lähedal. Venemaa jätkab ka Avdijivka lõunapoolses äärelinnas asuva restorani ründamist. Vene allikad väitsid, et Vene väed suutsid restorani täielikult vallutada. Ukraina allikad teatasid hiljem, et riigi väed suutsid restorani tagasi vallutada. 

Zelenski sõnul peab Euroopa olema Ukraina toetamisel tugevam

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et USA sõjalise abi vähendamine Ukrainale saadaks väga halva signaali.

“USA passiivne suhtumine või toetuse vähenemine saadaks väga halva signaali,” sõnas Zelenski Saksa ringhäälingule ARD.

“See poleks kellelegi mingitmoodi hea,” tõdes Ukraina president.

USA abi takerdumine on seotud USA sisepoliitikaga ehk täpsemalt riigi piiriküsimustega seotud otsustega.

Zelenski pöördus pühapäeval ühtlasi usutluses Saksamaa võimude poole ja märkis, et riik võiks kasutada oma majanduslikku kaalu, et Euroopa Liidu riigid annaksid Ukrainale rohkem toetust võitluses Venemaa sissetungi vastu.

“Saksamaa tugev toetus võib tugevdada Euroopa Liidu toetust tervikuna,” märkis Ukraina president, kui temalt küsiti, kas Saksamaal võib olla oluline roll Ukraina toetamisel, kui USA toetus peaks raugema.

Saksa kantsler Olaf Scholz kannustas ka ise eelmisel nädalal Euroopa riike suurendama relvaabi Ukrainale, sest seni suurim panustaja USA võib ära langeda.

“Euroopa peab oma riiki kaitsvat Ukrainat rohkem toetama,” ütles Scholz nädalakirjale Die Zeit.

“Toetused, mis Euroopa riigid on 2024. aastaks lubanud, et ole piisavad,” lisas ta ja kutsus arutama, kuidas saaks iga riik suurendada oluliselt toetust Kiievile.

Kantsler lisas, et teda üsnagi ärritab, et Saksamaad süüdistatakse pidevalt ebapiisavas Ukraina toetamises, kuigi see teeb juba praegu palju rohkem kui kõik teised ühenduse riigid.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1070 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 383 180 (võrdlus eelmise päevaga +1070);

– tankid 6290 (+10);

– jalaväe lahingumasinad 11 696 (+25);

– suurtükisüsteemid 9113 (+16);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 972 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 660 (+0);

– lennukid 331 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7049 (+8);

– tiibraketid 1846 (+1);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 149 (+46);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1443 (+7).

Overall, Ukraine’s efforts to expand the bridgehead on the left bank of the Dnipro River in Kyiv are a testament to the country’s commitment to infrastructure development and connectivity. This project will not only improve the urban environment and transportation in the area, but also contribute to the overall development and economic growth of Ukraine. It is a promising step towards further integration and prosperity for the country. As Estonia continues to support and collaborate with Ukraine, it is encouraging to see such positive developments taking place in our neighboring country.