Keskpank: pankade kasumid hakkavad intressikulude kasvu tõttu vähenema | Majandus

Tere tulemast Eesti! Keskpank on teatanud, et pankade kasumid hakkavad vähenema intressikulude tõusu tõttu. See uudis mõjutab oluliselt meie majandust ning võib tuua kaasa muutusi finantssektoris. Intressikulude kasv võib mõjutada nii ettevõtete kui ka eraisikute laenutingimusi ning säästmisvõimalusi. See areng pakub huvitavaid väljakutseid ja võimalusi meie majandusele ning nõuab ettevõtjatelt ja kodanikelt uute lahenduste leidmist. Hoidke silm peal majandusuudistel ja valmistuge muutusteks!

Eesti kommertspangad teenisid eelmisel aastal Eesti Panga andmetel kokku ligi miljard eurot kasumit, mis ületab pikaajalist keskmist taset rohkem kui poole võrra. Keskpanga hinnangul hakkab pankade kasumlikkus vähenema, sest suurenevad intressikulud, Peter Priisalm Avaronist usub aga, et kahekordse tulude kasvu juures intressikulu kasumeid kuigivõrd ei ohusta.

Swedbank ja SEB teenisid eelmisel aastal kokku üle 600 miljoni euro kasumit. Kasumid olid võrreldes eelneva aastaga kaks korda suuremad. Ülejäänud pangad avaldavad majandustulemused veebruaris, kuid Eesti Pangale on tulemused teada.

“Eestis tegutsevad pangad olid eelmisel aastal väga kasumlikud – nad teenisid kokku ligikaudu 940 miljonit eurot puhaskasumit. See on umbes 60 protsenti rohkem kui pikaajaline keskmine on olnud,” ütles Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.

Intressimäärade kiire tõusu tõttu teeniti laenudelt suurt tulu, ütlesid eelmisel nädalal Swedbank ja SEB. Nüüd kinnitas seda ka keskpank.

“Pankade intressitulu kasvas kiiresti, kuna euribor kasvas ja enamus laenulepingutest Eestis on euriboriga seotud. Teiseks, pankade enda rahastamiskulu kasvas vähem kui nende tulu,” selgitas Raudsaar.

Kui pankade kasumid läksid alates 2022. aasta septembrist tõusujoones üles, siis eelmise aasta teisest poolest kasumid ja intressitulud enam suurenenud pole, näitavad Eesti Panga andmed. Intressikulu aga toob pankadele hoiuste eest makstav intress.

“Ettevaates tõenäoliselt kasumlikkus väheneb, sest senine intressitõus on pankades tuludesse juba täielikult kandunud, küll aga ettevaates suurenevad pankade intressikulud seetõttu, et tõenäoliselt järjest rohkem hoiustajate raha liigub tähtajalistele hoiustele ja vähem jääb arvelduskontodele. Aga tähtajaline hoius on pankade jaoks kallim ressurss,” selgitas Raudsaar.

Avaroni investeeringute juhi Peter Priisalmi sõnul väheneb aga pankade kasumlikkus ettevaatavalt väga vähe.

“Kui niimoodi väga kirvereegliga öelda, siis pankade kasumlikkus umbes kahekordistus aastal 2023 ja võib-olla aastal 2024 ta kukub 10 protsenti, aga see ei ole oluline muutus võrreldes selle tõusuga, mis enne aset leidis,” ütles ta.

Väga hea intressiga pakutakse praegu tähtajalisi hoiused vaid aastaks. Priisalm ütles, et kui euribor langeb nagu turud prognoosivad, siis langevad ka tähtajaliste hoiuse intressid.

“Ja kui siis materialiseerub intressimäärade vähenemine, siis lühemajaliste hoiuste lõppemisega saavad nad väga kiiresti seda kulu alla viia,” ütles Priisalm.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti Keskpank prognoosib, et pankade kasumid hakkavad vähenema intressikulude tõusu tõttu. See tõstatab muret majanduse stabiilsuse ja kasvu jätkusuutlikkuse osas. Keskpank soovitab pankadel olla ettevaatlikud riskide võtmisel ning jälgida hoolikalt intressimäärade muutusi. Samuti rõhutatakse vajadust hoida riigi majanduskindlust, et leevendada võimalikke negatiivseid mõjusid. Lõppkokkuvõttes on oluline jälgida hoolikalt majanduse arengut ning teha vajalikke kohandusi, et tagada stabiilsus ja jätkusuutlik kasv.