Keskpank: inflatsioon on aasta kiireim esimestel kuudel, edaspidi aeglustub | Majandus

Tere tulemast Eesti keskpanga majandusuudistesse! Viimase raporti kohaselt on inflatsioon kiirenenud aasta esimestel kuudel, kuid oodatakse selle aeglustumist lähikuudel. See uudis võib mõjutada mitte ainult majandust, vaid ka tarbijaid ja ettevõtteid. Keskpank jälgib olukorda pingsalt ning ettevõtjad ja tarbijad peaksid olema teadlikud võimalikest muutustest, mis võivad mõjutada nende eelarvet ja kulutusi tulevikus. Jätkake lugemist, et saada rohkem teavet selle olulise majandusnäitaja kohta!

Hinnatõus jaanuaris detsembriga võrreldes taas kiirenes ning oli Eestis jälle euroala kiireim. Eesti Panga prognoosi järgi on aasta kiireim inflatsioon just aasta esimestel kuudel ning edaspidi see aeglustub.

Statistikaameti andmetel kasvasid jaanuaris tarbijahinnad aastases võrdluses viis protsenti ja detsembriga võrreldes 1,3 protsenti. Detsembris oli aastane hinnatõus 4,3 protsenti. Hinnatõus oli väga hoogne möödunud aasta esimesel poolel ja teisel poolaastal taltus.

Jaanuaris oli paraku taas hüpe ülespoole, mis tuli mitmele vaatlejale ebameeldiva üllatusena.

“Kui arvestada seda, et jaanuaris peaksid hinnad langema sellepärast, et on soodusmüügid, siis see hinnatõus on isegi 1,4 protsendi juures. Ja see on märkimisväärselt suur, mida viimati nägi, kui energiatoetusmeetmed lõppesid või siis 2022. aasta suvel, kui oli meeletu energiahinnatõus,” kommenteeris Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

“Me teame, et käibemaks tõusis, aga käibemaksu maksimaalne piir on 1,6 protsenti ja see on tõesti teoreetiline, sest toidukaup ei ole kallinenud poodides 1. jaanuarist hüppeliselt, see toimub ühtlaselt,” lisas ta.

Statistikaamet avaldas tarbijahindade kiirhinnangu, täpsem ülevaade tuleb hiljem. Aga amet kinnitas, et toidu hinnatõus ei ole kuhugi kadunud ja tõusis alkoholiaktsiis. Oma panuse andsid ka mootorikütused ja rongipiletite kallinemine.

“Jaanuaris oli bensiin veidi kallim ja lõppes ka maakondlik tasuta transport ära, see tõenäoliselt panustab 14-protsendise transpordi osakaalu juures meie hinnatõusu,” ütles Uusküla.

Prisma kaupluseketis tõusis jaanuaris hind 1,7 protsenti, mis tuli ka seni kallimalt müüdud toodete arvelt.

“Näiteks otsustasime mitte tõsta kauba hinda mitte rohkem kui käibemaksutõus meid ootas ehk 1,7 protsenti ning jätsime enimostetud toodete müügihinnad muutmata. Näiteks siia alla läheb kilepiim, banaan, odavaim hakkliha, odavaimad saiad-leivad. Ja kuna hinnatõus mõjutab hinnatundlikke tarbijad, siis jätsime enamikus kategooriates odavamad tootehinnad samaks,” rääkis Prisma regioonijuht Viktoria Smirnova.

Eesti Panga jaoks polnud aga hinnatõusu jätkumine üllatav.

“Meie prognoos ootas 1,2, tuli 1,3 protsenti hinnatõus võrreldes detsembriga. Ja see räägib sellest, et kogu käibemaksutõus täies ulatuse hindadesse edasi ei kandunud ja majandusolud ei soosi seda, et ettevõtted saaksid seda teha. Teisest küljest peegeldub selles inflatsiooninäidus ka hooaegne soodusmüük,” rääkis keskpanga majandusprognoosi allosakonna juht Rasmus Kattai.

Inflatsioon hakkab tänavu siiski vähenema.

“Me näeme aasta alguses, esimestel kuudel selle aasta kõige kiiremaid inflatsiooni näitusid nelja–viie protsendi juures ja aasta edasises käigus inflatsioon aeglustub. Tänavu keskmiselt me ootame umbes 3,5 protsendi suurust inflatsiooni,” ütles Kattai.

In conclusion, the recent report from Eesti Pank indicates that inflation in Estonia has reached its highest level in the first few months of the year, but is expected to slow down in the future. This is a positive sign for the Estonian economy, as it suggests that the rapid increase in prices may stabilize. However, it is important for policymakers to continue monitoring the situation and implementing appropriate measures to ensure sustainable economic growth and stability in the long term. Overall, the outlook for the Estonian economy remains positive, but it is important to remain vigilant and proactive in addressing any potential challenges.