Keskpanga hinnangul võib praegune eelarvepoliitika viia Eesti võlaspiraali | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Kas olete kursis meie majanduse hetkeseisuga? Keskpanga hinnangul võib praegune eelarvepoliitika viia Eesti võlaspiraali. See on oluline teema, mis võib mõjutada meie riigi tulevikku. Kui soovite saada rohkem teavet selle kohta, kuidas see võib mõjutada teie elu siin Eestis või kui olete huvitatud sellest, kuidas Eesti valitsus kavatseb olukorda lahendada, siis jääge ja uurige lähemalt. Majanduslikud otsused mõjutavad meie kõigi tulevikku ja on oluline olla teadlik sellest, mis toimub meie ümber.

Eesti Pank hoiatab, et valitsuse praegune eelarvepoliitika võib viia Eesti riigi võlaspiraali.

Valitsus emiteeris äsja umbes miljardi euro ulatuses 10-aastaseid võlakirju, millest piisab poole aasta riigieelarve defitsiidi katmiseks. Teise poolaasta puudujäägi katteks tuleb laenata veel üks miljard. 

“Täna me emiteerisime miljardi euro väärtuses võlakirju ja intressimääraks kujunes lõpuks 3,35 protsenti. /…/ Selle aasta prognoosi järgi on laenuvajadus 1,5 kuni kaks miljardit, nii et mingit laenu me aasta jooksul veel võtame. /…/ Intressikulu suureneb umbes 40 miljoni võrra võrreldes eelmise aastaga,” rääkis rahandusministeeriumi riigikassa juhataja Janno Luurmees.

Intressikulu on tänavu üle 170 miljoni euro.

Laenu tuleb võtta ka järgmistel aastatel. “Nii kaua kui riigieelarve on defitsiidis, see defitsiidi osa tuleb kuidagi katta ja laen on vahend selle jaoks. Järgmistel aastatel võtame samuti umbes üks kuni 1,5 miljardit eurot laenu igal aastal,” sõnas Luurmees.

Defitsiidis riigieelarve katteks on riik pidanud juba mitu aastat raha laenama. Eesti Panga hinnangul on selle taga varasemad eelarvepoliitilised otsused, mistõttu on Eesti riigi rahakotis tekkinud püsiv kolme- kuni neljaprotsendiline puudujääk.

“See tähendab sisuliselt seda, et iga kümnes riigi kulutatav euro on puudu ja selleks on tarvis laenu võtta. Järgmise viie aasta jooksul, kui eelarvepoliitika püsib varasemal kursil, on täiendav laenutarvidus umbes kaheksa miljardi euro jagu, mis tähendab laenumahu kahekordistumist. Sellega tänaste intressimäärade juures me tõenäoliselt viie aasta pärast näeme, et intressimaksed ainuüksi riigi jaoks on summas umbes 500 miljonit eurot,” selgitas Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

Intressikulud moodustasid valitsemissektori kuludest veel mõni aasta tagasi sisuliselt nulli, kuid viie aasta pärast võib see ulatuda kolme protsendini, ütles Kattai.

Eesti Pank on korduvalt soovitanud, et eelarves tuleb püüelda tasakaalu poole, sest vastasel juhul satub riik võlaspiraali. Selleks tuleb eelarvesse leida tulusid.

“Eesti on madala maksukoormusega riik, kui me võrdleme ka teiste Euroopa maadega. Üsna õhukesed on kulude koomaletõmbamise võimalused. Seega, vähemalt tänastes oludes, tundub pigem perspektiivikas vaadata tulude pool üle,” sõnas Kattai.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti Keskpanga hinnangul on praegune eelarvepoliitika ohtlik, kuna see võib viia Eesti võlaspiraali. On oluline, et valitsus ja poliitikakujundajad võtaksid arvesse keskpanga hoiatusi ning rakendaksid meetmeid võla kontrolli all hoidmiseks ja majanduse stabiilsuse tagamiseks. Tuleb tegutseda vastutustundlikult ning pikaajalise perspektiiviga, et tagada Eesti majanduse jätkusuutlik areng. Lisaks on oluline kaasata eksperte ja arvestada erinevate huvigruppide seisukohtadega, et leida parimad võimalikud lahendused olukorra parandamiseks.