Kelli Toss-Kaasik: vajame kiirelt käivitatavaid ja juhitavaid elektrijaamu | Arvamus

Kelli Toss-Kaasik on üks juhtivaid energiaspetsialiste Eestis, kes rõhutab kiirelt käivitatavate ja juhitavate elektrijaamade tähtsust. Tema arvamusartikkel pöörab tähelepanu sellele, kuidas sellised jaamad võivad aidata tagada energiavarustuse stabiilsuse ning vastata kiiresti muutuvatele vajadustele. Toss-Kaasiku innustav ja põhjalik lähenemine energiasektorile annab selge pildi sellest, kuidas Eesti saab edukalt suunata oma energiapoliitikat tulevikku suunatud lahenduste poole.

Energiatootmine ei ole ainult suurettevõtete või elektrimüüjate käes. Eesti on täis päikeseparke, mille omanikud on ka väiketootjad ja suurkliendid. Süsteemist on veel puudu suuremahulised energia salvestusvõimalused ning kiirelt käivitatavad ja juhitavad elektrijaamad, kirjutab Kelli Toss-Kaasik.

Eesti on seadnud 2030. aastaks eesmärgi toetuda sajaprotsendiliselt rohelisele energiale ehk toota aasta jooksul sama palju taastuvenergiat, kui kogu Eesti aasta jooksul tarbib. Eesmärgi saavutamine oleneb sellest, kuidas kavatseme toota puhast energiat piisavas koguses ning kuidas plaanime seda mõistlikult kasutada. Peame ära kasutama neid taastuvenergia lahendusi, mis meil juba olemas on.

Oluline on vaadata kogu energiaportfelli tervikuna, mitte selle üksikuid osi, sest nii väiketootjate kui ka suurklientide toodetud ja salvestatud elekter moodustab olulise osa energiakauplemises. Meil on kõikidel koduturgudel kliendiportfellis väga suuri päikeseparkide omanikke, kelle toodetud elektri suudame päev ette energia kauplemisturule aidata.

Nii äri- kui ka erakliendid võtavad lisaks isetootmisele aina enam kasutusse energia salvestuslahendusi, mis on hästi juhitavad. Ka elektriautode osakaal on jõudsalt suurenemas, need on ratastel akud. Elektriauto laadimise saab ajatada automaatselt kõige odavamatele tundidele. Järgmine samm on kahesuunaline laadimine, mis aitaks samuti elektrisüsteemi stabiliseerida ilma elektriauto omaniku laadimiskogemust kahjustamata 

Elame sesoonses kliimas, kus aprillist septembrini moodustavad suurima osa taastuvenergiast päikesepargid. Tuule peale saame toetuda külmemal ja tuulisemal ajal ehk neljandas ja esimeses kvartalis. Seetõttu on oluline päikese- ja tuuleenergiast kombineeritud energiaportfell. Võrrandist on aga puudu lahendus, mis aitab siis, kui päike ei paista ja tuul ei puhu.

Vaadates 2035. aastaks prognoositud Eesti tunnipõhist tarbimist ja taastuvelektri tootmist (tingimusel, et tarbimine kaetakse sada protsenti tuulest ja päikesest), siis on palju tunde, mil elektrit jääb puudu. Juhitamatu taastuvenergia mõjul tekivad uued tipu ületootmised ja alatootmised.

Selleks, et tarbimist, tootmist ja sageduse hoidmist tuleviku elektrisüsteemis igal 15 minutil katta, tuleb investeerida nii salvestusse kui ka kiiresti juhitavatesse jaamadesse. Puudujäägitundidel on abiks kiiresti käivitatavad ja juhitavad väikese keskkonnajäljega elektrijaamad. Ülejäägitundidel on lahenduseks akud ja elektrolüüs, mis hinda tasandada aitavad.

Lisaks on nii nüüd kui ka aastal 2030 olulised salvestuslahendused ja terviklik tark energiajuhtimine.

Elektri hinnast rääkides kiputakse tihti kõrvutama Eestit Soomega, kus on elektri hind pidevalt soodsam. Soomes ei ole elektrihinnad võrreldes Baltikumi ja eriti muu Euroopaga madalad ainuüksi tuumaenergia, vaid oluliselt suurema taastuvenergia osakaalu tõttu. Soome on lähemal ka teistele põhjamaadele, kust tuleb odav CO2-vaba elekter ning Soomel on endal ka tuumajaamad baaskoormuse täitmiseks.

Me kipume alahindama seda, mis meil on hästi. Eesti elektrihind on madalam võrreldes Läti, Leedu ja Poolaga. Nõustun, et tuleb alati valida tugev eesjooksja, kellele järele suunduda. Vaadates Enefiti äri Baltikumis ja Poolas, nähakse seal Eesti riiki kui innovatsiooni eestvedajat ning see aitab kaasa kogu riigi kuvandile ja Eesti ettevõtlusele nendes piirkondades. Me ei pea vaatama ainult Skandinaavia poole, kus on juba väljakujunenud majanduskeskkond, vaid võiksime vaadata ka sinnapoole, kus on rohkem võimalusi.

Kommentaar põhineb Eesti Tööandjate Keskliidu majanduskonverentsil “Tuulelohe lend 2024” peetud ettekandel.

Kelli Toss-Kaasik on veendunud, et Eesti vajab kiirelt käivitatavaid ja juhitavaid elektrijaamu, et tagada energiavarustuse stabiilsus ja jätkusuutlikkus tulevikus. Tema arvamus on oluline, sest sellel on potentsiaal mõjutada meie energiapoliitikat ja investeeringuid selles valdkonnas. On oluline, et valitsus ja ettevõtted võtaksid arvesse tema soovitusi ja investeeriksid rohkem keskkonnasõbralikku energiatootmisse. Toss-Kaasiku muret energiasektori tuleviku pärast peaks julgustama meid kõiki tegutsema ja leidma uuenduslikke lahendusi, mis aitavad kaasa puhtama ja jätkusuutlikuma Eesti loomisele.