Keemiku soovitus lisada mustale teele soola ajas britid marru | Elu

Tere tulemast Eestisse! Viimased uudised räägivad sellest, kuidas britid on pööraselt pahased, kuna Eesti keemik soovitas lisada mustale teele veidike soola, et parandada maitset. See lihtne soovitus on tekitanud suure vastukaja ja pannud inimesed üle maailma arutlema tee valmistamise kunsti üle. Kuidas selline väike nüanss võib põhjustada nii suurt poleemikat? Selgub, et iial ei või teada, milline detail võib käivitada rahvusvahelise debati. Loodame, et teile meeldib meie maa, kus ka kõige väiksemad asjad võivad tekitada suurt elevust!

Britid on solvunud, USA saatkond Londonis tegi avalduse, et näpuotsatäie soola lisamine mustale teele ei ole nende ametlik soovitus. Teesõber Rivo Sarapik rääkis “Terevisioonis”, et keemiaprofessori soovituse põhjus on eelkõige mõjutada vee pehmust, mitte juua soolase maitsega teed.

USA keemiaprofessor, kes jõudis järeldusele, et must tee maitseb täiuslikult, kui sellele lisada näpuotsatäis soola, põhjustas Suurbritannias pahameeletormi.

“Mina kasutan päris tihti tee sees soola,” ütles teesõber Rivo Sarapik. “Sool on tee sees käinud varem kui suhkur. Kui vaatame USA professori uurimistööd lähemalt, siis ta tegelikult viitab, et luges vanu märkmeid kaheksandast sajandist. See on periood, mil Hiinas teed keedeti. Sellisel kujul nagu täna, siis teed veel ei joodud. Tee oli jahvatatud, vesi pandi keema, näpuotsatäis soola pandi juurde. Eesmärk on mõjutada vett, mitte juua soolast teed.”

Toona serveeriti Hiinas üldse rohelist teed. “See, et teadlane proovis soola musta tee sisse, on võib olla uus nüanss. See tekitas brittides pahameelt, kes joovad väga palju teed. Aga kaheksandal sajandil ei olnud britid teest veel midagi kuulnud. Mitusada aastat läks veel aega, enne kui tee Hiinast Euroopasse jõudis ja enne kui britid üldse teed said proovida.”

Kui eurooplased Aasiasse jõudsid, kohtusid nad teekauplejatega põhimõtteliselt sadamakail. 16. – 17. sajandil purjetati kuid merel, et Aasiasse jõuda, nad ei näinud, kuidas teed valmistati ja kuidas seda serveeritakse. Tee pakiti laevadele, sõideti kuude kaupa enne kui Euroopasse tagasi jõuti, ja mõnes mõttes hakati Euroopas siis jalgratast leiutama, kuidas teed juua.

Sarapiku sõnul lisatakse keetmisel teele soola sellepärast, et keetmine teeb vee karedaks. “Kui panna näpuotsaga sinna soola, siis vesi on palju pehmem ja teed on mõnusam juua. Seal ei peagi tegelikult maitset taga ajama. Kui on hea tee, siis on see piisavalt maitse- ja nüansirikas, et sinna polegi midagi juurde tarvis,” selgitas Sarapik. “See, et teele lisatakse piima, mett, suhkrut või muid lisandeid, on huvitav viis teed avastada, aga hea tee tegelikult midagi juurde ei vaja.”

In conclusion, the controversy surrounding the suggestion to add salt to black tea by a chemist has sparked outrage among the British. While the idea may seem unusual to some, it is important to remember that tastes and preferences can vary greatly from person to person and culture to culture. It is crucial to approach different customs and traditions with an open mind and respect, instead of dismissing them outright. Ultimately, the debate serves as a reminder of the diverse and unique ways in which we all enjoy our food and beverages.