Keeleminutid. Kust pärinevad sõnad, millega eestlane aega arvestab? | kultuur

Tere tulemast Keeleminutitele! Siin saad uurida sõnu ja väljendeid, millega eestlased arvestavad aega. Kas teadsid näiteks, et eestlastel on mitu erinevat sõna selle kohta, kui palju aega kuskil veedetakse? See peegeldab meie kultuuri ja suhtumist aega ning selle kulgemisse. Tule avasta koos meiega, kust need sõnad pärinevad ja mis neil täpsemalt tähendus on. Keeleminutid viivad sind põnevale teekonnale eesti keele ja kultuuri juurde!

Uus aasta on alanud ning enamikul meist on ees aasta-, kuu-, nädala- ja päevaplaan, mis sageli kavandatud tunni, kõige hõivatumatel isegi minuti täpsusega. EKI vanemleksikograaf Iris Metsmägi selgitab “Keeleminutitest”, kust on meie keelde tulnud sõnad, millega aega arvestame.

Eesti keele vanimad sõnad pärinevad uurali algkeelest, st on ühised meie kaugemate sugulaskeeltega. Ilmselt ei üllata kedagi, et uurali algkeelest lähtuvad kõige vahetumalt tajutavat ajarütmi kajastavad öö ja päev, samuti kuu. Öö vasted esinevad suuremas osas Uurali keeltes ning nad märgivad sugulaskeelteski ööpäeva pimedat osa, nt ersa ve, udmurdi uj, ungari éj ‘öö’. Päeva vasteid on leitud aga ainult läänemeresoome, saami ja samojeedi keeltes. Seejuures märgivad läänemeresoome ja saami keelte vasted ööpäeva valget osa ja valgust andvat taevakeha, kuid nt nganassaani vaste kuumust. Hiljuti on pakutud, et kõnealune uurali sõna on tuletis soe olemist, säramist või keemist tähistanud tegusõnast, mida esindab nt ungari fő ‘keema’. Nii näib ajaühiku tähendus olevat kujunenud päevaaega iseloomustavatest mõistetest ‘soojus’, ‘soe olema’.

Kuude arvestamine on seotud Kuu tsükliga. Nõnda tähistabki selle taevakeha iidne nimetus ühtlasi vastavat ajavahemikku nii enamikus läänemeresoome keeltes kui ka mordva keeltes ning nt kamassi keeles. Soome ja ungari keeles tehakse küll vahet, aga mõlemad sõnad on ikkagi moodustatud samast uurali tüvest: soome kuu (taevakeha) – kuukausi (ajaühik), ungari hó (ajaühik) – hold (taevakeha).

Kaugemate sugulaskeeltega ühine pikemat perioodi märkiv sõna on iga. Sellegi sõna tähendused erinevad keeliti: läänemeresoome vasted tähistavad inimese eluaega ja vanust,  kuid teiste sugulaskeelte vasted aastat. Läänemeresoome keeltes on aasta kohta veel üks uurali sõna (soome vuosi). Vastav eesti voos aga tähendab aastast viljasaaki ega märgi enam aega.

Meie aasta on sootuks noorem, selle juured on läänemeresoome algkeeles. See on kujunenud sõna aeg kahest erinevast vormist koosnevast liitsõnast, mis paistab läbi võru keeles praegugi käibivast kujust ajastaig. Vadja keeles on vastavalt aigassaika või aastaika, soome murretes ajastaika. Sõna aeg ise on kõigis läänemeresoome keeltes tuntud arvatav germaani või balti laen. Peaaegu kõigi läänemeresoome keeltega on ühine ka seitsmepäevast ajavahemikku märkiv, vanavene keelest laenatud nädal. Soomlased kasutavad samas tähenduses siiski germaani laenu viikko.

Lühemaid ajaühikuid tähistavad eri läänemeresoome keeltesse eraldi laenatud nooremad laensõnad. Meie tund on keskalamsaksa laen, mis eesti keele vahendusel on jõudnud ka vadja ja isuri keelde. Algselt ladina päritolu minut on saksa keele kaudu laenatud. Soome tunti ja minuutti on laenatud rootsi keele kaudu. Lõpetuseks jääb vaid soovida, et alanud aasta oleks täidetud sisukate minutitega.

Keeleminutid on põnev ja hariv saade, mis avab eestlaste ajaarvestuse sõnade tagamaid. Saate kaudu saame teada, kust pärinevad erinevad sõnad, millega eestlased aega mõõdavad ning kuidas need on seotud meie kultuuriga. See annab meile parema arusaamise meie keele ja kultuuri ainulaadsetest omadustest ning rikastab meie teadmisi. Keeleminutid pakub huvitavat vaatenurka meie igapäevasele keelekasutusele ning julgustab meid seda rohkem hindama ja väärtustama. Soovitan kõigil, kes soovivad süveneda eesti keele ja kultuuri maailma, seda saadet kindlasti jälgida.