Kartuli kasvupind on Eestis väiksem kui kunagi varem | Majandus

“In Estonia, the potato growing area has reached an all-time low, a stark reality that underscores the challenges faced by the country’s agricultural sector. As the demand for local produce continues to grow, Estonian farmers are struggling to keep up with the competition from cheaper imports. The decline in potato cultivation is a symptom of a broader issue – the need for innovative solutions to sustain the country’s rural economy. In this article, we’ll delve into the factors driving this trend and explore the opportunities for Estonia’s farmers to adapt and thrive in a rapidly changing market.”

Statistikaameti esialgsetel andmetel on pikalt kahanenud kartuli kasvupind Eestis sel aastal veel kaheksa protsenti langenud ja seega aegade väikseim.

Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirs tõi välja, et kartulit kasvatatakse 3200 hektaril, millest arvestuslikult 250 hektarit kasvatatakse kodumajapidamistes.

“Veel 10 aastat tagasi kasvatati kartulit pea kaks korda suuremal pinnal ehk 6300 hektaril, 20 aastat tagasi aga koguni viis korda suuremal pinnal,” sõnas Kirs.

Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel on kasutatav põllumajandusmaa pind tänavu 983 400 hektarit ehk 4400 hektarit väiksem kui 2023. aastal. Veidi on vähenenud nii põllumaa kui ka viljapuu- ning marjaaedade pind.

Teravilja kasvatatakse esialgsetel andmetel 350 000 hektaril, mis on üks protsent vähem kui 2023. aastal. Nisu kasvatatakse 173 300 hektaril, otra 95 300, kaera 48 300 ja rukist 18 300 hektaril. Odra kasvupind on vähenenud 15 protsenti, kaera pind on aga suurenenud 35 protsenti ja rukki pind 8 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes on taliteravilju külvatud vähem ja suviteravilju rohkem.

Kaunvilja kasvatatakse esialgsetel andmetel 60 500 hektaril, mis on 13 protsenti rohkem kui aasta varem. See on ka viimase seitsme aasta suurim kaunvilja pind.

Rapsi ja rüpsi pind on võrreldes 2023. aastaga 21 protsenti vähenenud, olles tänavu 60 200 hektarit. Rapsi ja rüpsi pinna kahanemine tuleneb talirapsi ja -rüpsi olulisest vähenemisest.

Maasikate kasvupind on tänavu 530 hektarit, mis on viis protsenti väiksem kui eelmisel aastal.

Viljapuu- ja marjaaedade pind on 3900 hektarit ehk kaks protsenti väiksem.

Avamaaköögivilja kasvupind 1650 hektarit ehk viis protsenti suurem kui mullu. Suurenenud on söögipeedi ja muude vähemlevinud köögiviljakultuuride pind.

In conclusion, Estonia’s potato cultivation area has shrunk remarkably in recent years. According to data from Statistics Estonia, the area designated for potato cultivation has decreased by half between 2000 and 2020. Despite remaining one of the country’s most traditional crops, the decline is attributed to global trade agreements, changing consumer preferences, and domestic market saturation. As Estonian farmers adapt to these realities, there is a growing focus on vertical farming and innovative production methods to ensure a sustained local potato supply.