Karmo Tüür Putini kõnest: see oli poliittehnoloogiline kõneakt | Välismaa

Karmo Tüür’s analysis of Putin’s recent speech sheds light on the political tactics employed by the Russian leader. Tüür’s insight reveals the strategic maneuvering behind Putin’s seemingly innocuous words, highlighting the calculated nature of his discourse. As a renowned expert in political communication, Tüür’s perspective offers a unique and invaluable perspective on the true intentions underlying Putin’s rhetoric. In a time of escalating tensions and complex international relations, understanding the nuances of political language is more important than ever. Tüür’s examination of Putin’s speech serves as a timely reminder of the power of words in shaping political narratives.

“See oli väga hästi väljamõõdetud poliittehnoloogiline kõneakt, mis on määratud saavutamaks ühte peamist eesmärki – kui suurt numbrit võib ette näidata valimiste päeval. Kui paljud inimesed on valmis tema poolt hääletama. Selle näitaja suurendamiseks on kogu see asi täna mõeldud,” ütles Tüür neljapäeval saates “Uudis+”.

Tüür märkis, et Putin ei rääkinud kõnes “Ukraina rahva vabastamise” ootusest, vaid hoopis sellest, kuidas Venemaa ei ole Ukrainas sõda alustanud ning see on neile USA poolt peale surutud. “See kõik oli selline suhteliselt lühikene sissejuhatus. Ootasin, et ta räägib sõjast rohkem. Ta rääkis ligikaudu kümme minutit, mis on tema kohta lühike. Külvas kuulajad üle relvasüsteemide nimedega,” sõnas Tüür.

Tüüri jaoks oli tähelepanuväärne kõne osa, kus Putin rääkis riigi sisepoliitikast ja selle tulevikust. “Läbiv loosung oli “inimese riigistamine” ehk “Venemaa kodaniku riigistamine”. Iga eluetapp saab olema kaetud spetsiaalse riikliku programmiga. Alates lapse sünnist, koolist, haridusteest, tööajast kuni aktiivse vanaduseni välja. Programmide nimed olid “noorsugu”, “perekond”, “haridus”, “kaadrid” ja “aktiivne vanadus”. Kui palju on riik võimeline võtma inimese iga elu etappi oma kontrolli alla ja kui palju ta sinna raha panustab – see oli uudne. Sellist kogust massiivset raha lubamist, just nimelt “inimese riigistamise” sildi all – seda pole ma varem tähele pannud,” ütles Tüür.

Tüür märkis, et Putin kordas kõnes üle 20 korra vajadust saavutada “Venemaa tõeline suveräänsus”.

“Vähemalt kahel korral kasutas ta sõna “Novorossija”. Selles võtmes, et kogu seda küllust ja heaolu kavatseme külvata ka uutele piirkondadele,” ütles Tüür.

Tüüri sõnul oli Putini kõne eesmärk kuvandi loomine inimesest, kes ainuisikuliselt kontrollib riigis kõike. “See oli kõneaktina väga väljapeetud “hea riigiisa” kõne, kes kontrollib kõike. Ta rääkis, kuidas panga mehhanismid peavad toimima ja kuidas uued haridusprogrammid toimima, kuidas tuleb toetada ettevõtjaid. Sellise inimese kuvandi loomine, kes ainuisikuliselt kontrollib kõike, alates inimese elust kuni majanduseni. Ja ta oskab iga detaili juurde mainida komakoha täpsusega protsente,” sõnas Tüür.

Karmo Tüür’s analysis of Putin’s speech as a political technology act sheds light on the manipulative techniques used by the Russian leader. His ability to control the narrative and sway public opinion through strategic rhetoric is a concerning indication of the power dynamics at play in international relations. It is critical for the international community to remain vigilant and discerning in the face of such political maneuvers to ensure that democracy and transparency prevail. Tüür’s insight serves as a reminder of the importance of critical thinking and skepticism when evaluating political discourse.