Karmen Turk: viitamata jätmine on tehisaru suurim õiguslik probleem | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Today, we are diving into the legal world with Karmen Turk, an esteemed legal expert, as she discusses the pressing issue of viitamata jätmine, or non-reference, in Estonia’s artificial intelligence sphere. As we navigate the ever-evolving landscape of technology and its legal implications, Turk sheds light on the complexities and challenges surrounding this issue. Join us as we explore the intersection of law and AI, and the impact of viitamata jätmine on the economy. This is a crucial discussion for anyone interested in the future of technology and the legal framework in Estonia.

USA ajaleht New York Times (NYT) andis OpenAI kohtusse, kuna NYT-ile tundub, et OpenAI hallatav tehisintellekt ChatGPT kasutab NYT-si sisu ilma autorile viitamata. Advokaat Karmen Turk leiab, et just see kaasus võib dikteerida edasise ChatGPT õigusliku käekäigu.

Neljapäevahommikuses “Terevisioonis” rääkis Turk, et ehkki sarnaseid kaasusi on lahendatud kümneid siin ja seal pool Atlandit, siis New York Timesi ja OpenAI vaheline kaasus võib osutuda põhimõtteliseks pretsedendiks mitmel põhjusel.

New York Timesi argumendid kohtuprotsessiks on Turki sõnul nutikalt koostatud.

Advokaat viitas, et New York Times loob ühiskondlikku hüve, OpenAI esindab aga kasumit tootvat ettevõtet.

Vastukaaluks New York Timesi argumentidele tõi Turk välja, et OpenAI võib hakata apelleerima tehnoloogia arengule ja veebiväljaande Politicoga sõlmitud toimivale litsentsilepingule, mis lubab tehisarul lisada enda vastustesse Politico artikleid.

Turk sõnas, et New York Timesi sisu on toodetud Ameerika kodusõja päevist saati, mis teeb sellest ühe suurima teksti- ja andmekogu. See teeb New York Timesi andmekogust ühe olulisema andmemassiivi ChatGPT treeninguks.

Turk tõi paralleelina välja, et kui inimene tahab kellegi teise loodut kasutada, siis ta sõlmib vastava sisulise lepingu või kasutab materjale vabakasutuse printsiibi alusel, mille puhul peab autorile viitama, aga ChatGPT ei viita ning viitamata jätmine ongi antud kaasuse võtmeküsimus.

Siiski usub Turk, et olenemata kaasuse lahendist dikteerivad tehisintellekti edasist kasutamist turg ja tehnoloogia areng.

Näitena ajaloost kasutas Turk Walt Disneyit, kes hakkas hagema videokassettide vaatamist. Disneyit riivas inimeste vaba voli vaadata salvestatud multikaid endale sobival ajal. USA ülemkohus leidis, et põhiosas on tegu siiski inimese enda otsusega vaadata multikat endale sobival ajal, sest konkreetse multika vaatamise õigus oli isikul juba omandatud. Kuus aastat hiljem oli Disney suurim videokassettide müüja.

ERR kirjutas 2023. aasta septembris, et EL jõudis kokkuleppele tehisaru reguleerimise seadustes.

Turk leidis, et seadus ei pane lõplikult ega üheselt midagi paika, kuid möönis, et tegu on maailmas esimese tehisintellekti reguleeriva seadusandlusega, mis on õiguslikus mõttes oluline samm.

Turgi hinnangul reguleerib seadus olulisi aspekte tehisaru puhul: iga isik peab mõistma, et tulem on tehisintellekti loodud; kõik õigusruumi normid peavad olema tagatud (näiteks vihakõne seadus); peab olema kokkuvõtlik info, kelle mõtteid on konkreetses tehisaru poolt loodud tekstilõigus kasutatud.

Turk märkis ka, et OpenAI enda sõnul pole nad võimelised kõiki neid nõudeid täitma. Väite usutavuses ta päris kindel pole, aga tõdes, et selline võimekus võib neil tõesti puududa, sest kasutatavate andemete päritolu on keeruline leida.

In conclusion, Karmen Turk’s statement about viitamata jätmine (omitting references) being the biggest legal problem in Estonia’s artificial intelligence industry raises important points for consideration. It highlights the need for clear regulations and ethical guidelines in the development and implementation of AI technology. As Estonia continues to lead the way in digital innovation, addressing this issue will be crucial in ensuring the responsible and fair use of AI. It is essential for the government, tech industry, and legal experts to work together to establish a framework that protects rights and promotes transparency in the growing AI sector.