Karis: poliitiline rabelemine võtab ühiskonnalt kindlustunde | Eesti

Tere tulemast Eestisse, kus poliitiline rabelemine ja võimuvõitlus on jätnud ühiskonna kindlustundele tumeda varju. Karis on murelik, et poliitilised skandaalid ja korruptsioon mõjutavad otseselt inimeste usaldust valitsuse vastu ning panevad proovile riigi stabiilsuse. Kuid see pole vaid poliitiline probleem, vaid ka moraalne kriis, mis raputab meie ühiskonda jätkuvalt. Kas suudame leida lahendusi ja taastada usalduse ning kindlustunde oma riigi vastu? Aeg näitab.

President Alar Karis peatus vabariigi aastapäeva kõnes ka päevapoliitikal, tõdedes, et ühiskonnas levivale ebakindlusele annab hoogu järjepidevuse puudumine poliitikas. Riigipea rõhutas reegliselguse olulisust üldises poliitilises kultuuris.

Karise sõnul jääb viimasel ajal Eesti majandusest rääkides kõrvu see, mis halvasti: SKT väheneb, pangad on mures, kuna töötuse kasv tooks kaasa raskused laenude tagasimaksmisel, inimestes süveneb ärevus homse ees. Nii energeetikat kui riigieelarvet puudutavad otsused on pikaajalise mõjuga ning eeldavad suurt õiguskindlust, rõhutas Karis.

“Möödunud aasta lõpus oli kummastav lugeda, kuidas alles mõni kuu varem riigieelarve strateegiasse kirja pandud lubadused heideti kõrvale. Strateegiad pole pelgalt unistamiseks, vaid neil on oluline roll riigi juhtimises ja ootuste kujundamises. See on tähtis meie ettevõtjatele ja välisinvestoritele, kõigile neile, kellel on Eesti ja tema majanduse vastu sügavam huvi. Eesti võimekus, usaldusväärsus ja meie arengu püsivus ei kajastu mitte eelarvetasakaalu ja riigivõla suuruse jälgimises, vaid strateegiate kvaliteedis ja suutlikkuses neid järgida,” nimetas Karis praegusel Eesti poliitika igapäevaelul peatudes.

Kuigi Eesti riigivõlg on praegu Euroopa Liidu madalaim, viskas Karis õhku küsimuse, kas see annab põhjust rõõmustamiseks. Ta tuletas meelde rahandusministeeriumi poole aasta tagust armutut analüüsi Eesti eelarvepoliitika tulevikust, mille kohaselt senise poliitika jätkudes jõuab riigivõlg 60 protsendini SKT-st juba 13 aasta pärast. Ja 160 protsendi lähedusse aastaks 2070. “Nüüd sündivad lapsed on siis parimas tööeas, kuid neid on paraku hulga vähem kui kestlikuks arenguks vaja. Aga just neil tuleb seda võlga tagasi maksta,” nentis Karis.

Suur probleem, millega Eesti ühiskond tegelema peab, on ka sündimuse vähenemine. “Kuidas? Et me ei rabeleks poliitiliselt ega lükkaks iibe küsimust erakondliku konkurentsi areenile, ei hirmutaks peresid toetuste kärpimise, kodukoolide sulgemise ega sõja peatse tulemisega. Vaid pakume neile kindlustunnet ja ühiskonna tuge,” märkis Karis.

President peatus ka viimasel ajal üha enam arutelusid tekitaval koolivõrgu küsimusel, öeldes: “Ühe algkooli või gümnaasiumi tulevik kusagil Eesti äärel võib tunduda pisikesena, kuid väikesed ja isiklikult puudutavad asjad mõjutavad inimeste hoiakuid palju laiemalt. Nii saab pihta üldine kindlustunne, usaldus oma riigi vastu. Ja poliitika mõistetavus, järjepidevus.”

Karis loetles veel hulga näiteid, mille puhul tahaks poliitikutelt rohkem lahendusi ja tulevikku vaatavaid analüüse kuulda. “Kas näiteks eelarvestrateegias lahti kirjutamata katteallikas, milles on maksutõusu aimdus, on lahendus parandada eelarve seisu? Mis see lahendus on? Kas tulumaksu tõstmine? Ajutine riigikaitsemaks? Maksuküüru kaotamise edasilükkamine? Toetuste kärpimine? Tasuline kõrgharidus? Omaosaluse suurendamine tervishoius ja sotsiaalkindlustuses?”

Ta tõstis esile ka sageli ettevõtjate seas kõlavat muret, et poliitikas napib järjepidevust, mängureeglid võivad järsult muutuda ja investeerimine osutub liiga riskantseks. “Seda ebakindlust saame me ise ohjeldada, kui räägime avatult kohustustest, mille Eesti on võtnud; kui selgitame nende mõju; ja anname kodanikele piisavalt aega kohaneda.”

“Reegliselgus on osa üldisest poliitilisest kultuurist,” toonitas riigipea.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Karise poliitiline rabelemine tekitab Eesti ühiskonnas kindlustunde puudumise. Poliitikute vastasseis ja konfliktid mõjutavad negatiivselt meie riigi stabiilsust ja ühtsust. On oluline, et poliitikud suudaksid leida ühise keele ning töötada koos Eesti heaolu nimel. Ühiskonnana peame olema üksteisele toeks ja leidma lahendusi, mis edendavad meie riigi arengut ja jätkusuutlikkust. Ainult läbi koostöö ja ühtsuse suudame kindlustunde taastada ning luua parema tuleviku meile kõigile.