KAPO kahtlustuse saanud professori teadusprojekti tulevik jääb lahtiseks | Ühiskond

Teaduse maailmas on viimasel ajal kerkinud palju küsimusi seoses KAPO poolt kahtlustuse saanud professori teadusprojektiga. See skandaal on tekitanud suurt segadust ning paneb paljusid küsima, milline saab olema selle teadusprojekti tulevik. Kas professor suudab oma mainet taastada ja edasi jätkata oma teadustööd või jääb see skandaal tema karjäärile püsivalt tumedaks varjuks? Sellest kõigest on saanud ühiskonnas kuum aruteluteema ning inimesed ootavad huviga, kuidas see lugu edasi areneb.

Rahvusvahelise poliitikateooria professori Viacheslav Morozovi vahi alla võtmise tõttu tuleb küll osa õppe- ja teadustööst Johan Skytte instituudis ümber korraldada, kuid Kristiina Tõnissoni sõnul ükski tudeng juhendajata jäämist kartma ei pea.

Eesti Teaduse Infosüsteemi põhjal on Morozov viie doktorandi juhendaja. “Teeme kõik endast oleneva, et nii õppe- kui ka teadustöö saaksid sujuvalt ümber korraldatud. Leiame kõikidele juhendatavatele uued juhendajad ja kellegi töö pooleli ei jää. Oleme kõiki tudengeid ja doktorante teavitanud,” sõnas Tõnisson. 

Samas pole veel päris selge, mis saab edasi Morozovi juhitud rühmagrandist “Rahvuslik identiteet ja Eesti-Venemaa suhted: pikiuuring eliitide ja masside diskursuste kohta”, millega on ETIS-e alusel aktiivselt seotud veel kümme Tartu Ülikooli uurijat. Ainult sellest projektist sõltuvaid teadlasi Tõnissoni sõnul siiski instituudis pole. 

Grandi väljastanud Eesti Teadusagentuuri (ETAg) kõneisiku Karl Kauri sõnul on ülikoolil õigus pärast Morozoviga töösuhte lõpetamist taotleda grandi juhi vahetamist. Selle üle, kas projekt saab uue juhiga jätkata, otsustab pärast hindamiskomisjoni ETAg.

“Olukorda, kus rühmajuht ei saa enam rühma juhtida, reguleerivad rühmagrandi tingimused. Sel juhul on kaks võimalust: juht asendatakse ülikooli taotluse alusel ja grandi eraldamist jätkatakse tavapäraselt või grant lõpetatakse ennetähtaegselt,” selgitas Kaur.

Kui rühmagrandi lepingud sõlmitakse igal aastal kolmepoolselt ETAg-i, projekti juhi ja teadus- ja arendusasutuse vahel uuesti, siis 2024. aasta eraldislepingut veel sõlmitud pole. Grandist, mis on väljastatud aastateks 2021-2025, on uurimismeeskonnal kättesaamata ligikaudu 177 tuhat eurot. Kui grant ennetähtaegselt lõpetatakse, siis rahastust ei eraldata.

“Juba väljamakstud vahendite tagasinõudmist on aga erandlik. Reeglina nõuame tagasi kasutamata jäänud toetuse ning mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse,” selgitas Kaur.

Seda, mis saab projektist edasi, näitab tulevik. Kokku toetas ETAg uurimisrühma viimastel aastatel veidi enam kui poole miljoni euroga.

Kokkuvõtteks võib öelda, et KAPO kahtlustuse saanud professori teadusprojekti tulevik jääb hetkel lahtiseks ning see tekitab segadust teaduskonnas ja ühiskonnas laiemalt. On oluline, et sellised juhtumid saaksid kiire lahenduse, et tagada teadusuuringute usaldusväärsus ja akadeemilise keskkonna stabiilsus. Samuti tuleb tagada, et uurimistööd toetavad asutused ja ülikoolid teeksid tihedat koostööd korruptsiooni ja eetiliste rikkumiste vältimiseks. Loodame, et see olukord saab kiire lahenduse ning teadusprojekt saab jätkuda ausal ja läbipaistval moel.