Kannik: lääne sanktsioonidel on Venemaale selge mõju | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Hiljuti teatasid lääneriigid uutest sanktsioonidest Venemaa vastu ning nende mõju on juba selgesti tuntav. Kannikesed, kes seisavad tugevalt lääne väärtuste ja õiguste eest, tunnevad end nende uudiste valguses kindlasti rõõmustatult. See pole mitte ainult näide rahvusvahelisest poliitikast, vaid ka märguanne meie naabri suunas – muutustest, mis võivad mõjutada meid kõiki siin Eestis. Olge valmis jälgima meie uudiseid ja arenguid, sest see teema pole kaugeltki lõppenud.

Kuna Ukraina võit praeguses sõjas on ilmselgelt Eesti huvides, siis tuleb jätkata tegevust Venemaa nõrgestamiseks, ütles Kannik sel nädalal riigikogu põhiseaduskomisjonis esinedes, kus ta andis ülevaate sanktsioonide senisest mõjust.

“Sanktsioonid on kokkuvõttes olnud ikkagi üsna edukad, aga nende täiustamise ja laiendamisega peab tulevikus edasi tegelema,” rõhutas Kannik.

Kaitseuuringute keskuse juht meenutas, et esimesed piirangud kehtestasid Euroopa Liit, USA ja ja teised lääneriigid Venemaale juba 2014. aastal pärast Krimmi annekteerimist, kuid nende maht oli väga väike võrreldes sellega, mis on alates 2022. aastast otsustatud. Siiski oli ka juba enne täiemahulise sõja puhkemist kehtinud sanktsioonidel mõju, lisas ta.

Alates 2014 aastast on olnud ainult üks aasta, kus Venemaa kodanike reaalpalk on tõusnud – see oli 2021. aasta. Kõikidel eelnevatel aastatel on see kas langenud või jäänud samale tasemele, märkis Kannik. “See on tegelikult väga oluline märk sanktsioonide olulisusest,” rõhutas ta.

Ta möönis, et reaalpalga seisakut võis mõjutada see, et aastatel 2013-2014 oli nafta hind tipus ning pole pärast seda enam nii kõrgele tõusnud, aga sellele vaatamata saab öelda, et sanktsioonide mõju ja naftahinna langus koos on põhjustanud Venemaa kodanike jaoks väga arvestatava mõju.

“Tulles Venemaa majanduse juurde laiemalt, siis Vene makromajanduse toimimise jaoks on väga oluline rahvusliku heaolu fond. Kui me võrdleme selle kahe viimase aasta seisu, siis selle fondi likviidne osa oli 2022. aasta 1. veebruaril 113 miljardit USA dollarit ja see on tänaseks langenud 55 miljardi dollarini ehk rohkem kui kahekordne langus kahe aasta jooksul,” rääkis Kannik.

See annab tunnistust, et Venemaa majandus ei ole küll kohe kokku kukkumas, aga näitab siiski liikumist kriitilise olukorra suunas. “Aeglasemalt kui me tahaksime, aga ta teeb seda,” ütles Kannik.

Fondi ammendumine paneb aga Venemaa juhtkonna ebameeldivate valikute ette, jätkas ta. “Neil on kaks võimalust: kas hakata oma sõjalisi kulutusi ja oma sisejulgeolekule mõeldud kulutusi piirama – kumbki variant neile ei meeldi. Või teine võimalus, kuidas saab suuri rahasummasid vabastada, on sotsiaalkulutused, millega kaasnevad omakorda suured sisepoliitilised riskid,” selgitas Kannik.

Tema sõnul mäletab Venemaa tänane juhtkond väga hästi 1980ndate aastate lõppu ja 1990ndaid aastaid – olukorda, kus inimestele ei makstud välja palku, pensione ja millise rahulolematuse see kaasa tõi.

“See on see olukord, kuhu me tahame neid viia – et neil ei oleks raha, mille arvelt maksta oma sõjaväele või maksta oma pensionäridele,” rõhutas kaitseuuringute keskuse juht.

Nafta- ja gaasitulud on oluliselt kukkunud

Venemaa eelarvetulude kõige olulisem osa on olnud läbi aegade nafta ja gaasi müügist saadav sissetulek, mis enne täiemahulist sõja ulatus mõnel aastal 30-35 protsendini Venemaa riigieelarvest. 2023. aastaks oli see langenud ainult 23 protsendini eelarvest, mis näitab, et ka nafta- ja gaasisektori vastu kehtestatud sanktsioonidel on olnud ikkagi väga arvestatav mõju, ütles Kannik.

“Ja vaatamata sellele, et Venemaa eksportis 2023. aastal rohkem naftat ja gaasi kui ta tegi seda 2022. aastal, oli kokkuvõttes [tulude] langus selles valdkonnas ikkagi 24 protsenti 2023. aasta jooksul. See on päris arvestatav mõju,” tõdes ta.

“Kuigi hinnalagi ei toimi nii hästi nagu me tahaksime, siis ikkagi: oleks Venemaa saanud neid loodusvarasid müüa läände, kes ei osta neid enam, siis oleks ta saanud neid müüa palju kallimalt, kui ta saab seda teha Indiale ja Hiinale. Jah, India ja Hiina paraku ostavad Venemaalt, aga tunnetades oma olukorda turul, saavad nad hinna väga madalaks kaubelda ja see on kokkuvõttes ikkagi tõsine löök Vene majandusele,” rääkis Kannik.

Venemaal napib ründerakette ja tsiviillennukeid

Ressursside nappusest annab tunnistust ka see, et kui eelmisel talvel korraldasid Vene relvajõud praktiliselt iga nädal Ukraina sõjalistele ja taristuobjektidele raketirünnakuid, milles kasutati 70-80, mõnedel puhkudel üle 100 Vene mõistes väga moodsa raketi. 

“Tänavuse talve tempo on aga väga palju madalam ja see ei tulene mitte venelaste heast tahtest, et nad ei taha enam Ukraina taristut, elumaju või sõjalisi objekte rünnata, vaid see tuleneb ikkagi sellest, et nende tööstus – vaatamata sellele, et see on läinud sõjaaja režiimile – ei suuda sanktsioonide olukorras sel määral uusi rakette toota nagu nad vajaksid,” rääkis Kannik.

Praegu sooritab Venemaa keskmiselt ühe raketirünnaku kahe nädala tagant ja selleks kasutatakse suurusjärgus 20-50 raketti. Ainult üks kord on Venemaa sel talvel suutnud rohkem kui 70 raketiga õhurünnaku ette võtta.

“Sanktsioonide mõju on vägagi tuntav tsiviillennunduses. Kuna varuosasid on lääne päritolu lennukite jaoks väga keeruline saada, on eriti viimastel kuudel märgatavalt kasvanud lennuintsidentide arv. 2023. aasta esimese üheksa kuuga tekkis Vene reisilennukitel 150 tõsisemat riket, 2022. aasta samas vahemikus oli neid vaid 50,” tõi Kannik veel ühe tõestuse sanktsioonide mõjust.

“See kõik näitab, et sanktsioonidel on mõju. See on küll aeglasem kui me tahame, tulenevalt asjaolust, et n-ö globaalse lõuna riigid ei ole sanktsioonidega kaasa tulnud, aga ka siin on mõjutamisevõimalused olemas ja neid on hakatud ka kasutama. Nagu me viimastest uudistest loeme, siis nii Araabia Ühendemiraatide kui Türgi pangad on hakanud Vene kodanike ja firmade arveid sulgema ja sellelgi saab olema oma mõju,” rääkis Kannik.

Ta viitas, et nii et Ameerika Ühendriikidel eelkõige, aga ka Euroopa Liidul on n-ö sekundaarsete sanktsioonide ähvardusel võimalik mõjutada kolmandaid riike.

Neljapäeval võttiski Euroopa Liidu Nõukogu ametlikult vastu 13. sanktsioonipaketi, milles kehtestatakse aga ka juba otsesed piirangud neljale äriühingule Hiinast ning Kasahstani, India, Serbia, Tai, Sri Lanka ja Türgi firmale, kes toetavad Ukraina-vastases agressioonisõjas kaudselt Venemaa sõjatööstuskompleksi, müües sellele elektroonikakomponente.

Varade võõrandamine: kasu läänele, kahju Venemaale

Kommenteerides lääneriikides alanud tegevust külmutatud Vene varade võõrandamiseks, ütles Kannik, et sellel on kahene mõju: see piirab ja kahjustab Venemaad ning samas annab võimaluse konfiskeeritud vahendite arvel Ukrainat toetada, vähendades sellega lääne koormust.

“Selle sammu tagasipöördumatus on kindlasti selle juures arvestatav pluss. Kui ikkagi Vene riigi või Vene oligarhide varad võõrandatakse, siis on väga väike tõenäosus, et need otsused kunagi tagasi pöörataks ja see on vaieldamatult ka meie huvides, et karistamatuks Vene agressioon ei jää,” rõhutas ta.

“Aga nimetaksin siin veel ühte momenti. On ju selge, et nii meie kui meie liitlased toetavad praegu väga arvestatavate summadega Ukraina riiki. Ja lõpuks on need varad ka see ressurss, mille arvelt meie peame kokkuvõttes vähem toetama. Kui neid varasid ei kasutata, siis seda suurem saab olema meie koormus, mis tuleb meie ja meie liitlaste eelarvest, maksumaksjate taskust. Seega tooks varade võõrandamine kaasa ka praktilise kasu nii meile kui meie liitlastele,” lisas Kannik.

Sanktsioonid on Venemaa jaoks olnud erakordselt häirivad

Kanniku sõnul on väga selgelt näha, et kogu sanktsioonide teema on Venemaa juhtkonna jaoks olnud erakordselt häiriv. “Juba 2014. aastal veensid nad oma elanikkonda ja ärieliiti – et teate küll, eurooplased teevad nii nagu oli 2008. aastal Gruusia agressiooniga: pool aastat meiega ei räägita ja siis läheb kõik normaalsusesse. Aga ei ole läinud normaalsusesse, vastupidi – on hullemaks läinud,” rääkis ta.

“Sanktsioonide mõju näitab ka see, et kui Vene oligarhid või muud eraisikud on pandud sanktsioonide alla, siis väga arvestatav protsent nendest on läinud kohtu kaudu taotlema neile kehtestatud sanktsioonide tühistamist. Mõned neist on õnnestunud, aga valdava enamiku sellised katsed on lääneriikide kohtud tagasi lükanud ja jõudnud järeldusele, et need inimesed on olnud Vene riigiga väga üheselt seotud,” kommenteeris Kannik.

“Sama näeme ka Vene poliitilise juhtkonna või nende kõneisikute – (Vene presidendi pressiesindaja Dmitri) Peskovi ja (Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria) Zahharova – avaldustest, mis on olnud ikka väga valulised. Ajalooline praktika näitab, et kui venelased probleeme ei tunne, siis nad tavaliselt ei pööra teemale üldse tähelepanu, vaikivad selle teema maha. Kui aga kostab hädakisa, siis see tähendab, et nad tunnistavad probleemi,” tõdes kaitseuuringute keskuse direktor.

Kannik on õigesti märkinud, et lääne sanktsioonidel on Venemaale selge mõju. Need meetmed ei ole mitte ainult kahjustanud Venemaa majandust ja poliitikat, vaid ka kutsunud esile muutusi riigi käitumises rahvusvahelisel areenil. Vaatamata sellele, et sanktsioonid võivad olla vajalikud vastusammud agressiivsele poliitikale, peame meeles pidama nende mõju ja tagajärgi ka Vene elanikele. Oluline on leida tasakaal tõhusate meetmete ja inimeste kannatuste vältimise vahel. Eesti jälgib hoolikalt arenguid Venemaal ja jätkab koostööd rahvusvaheliste partneritega, et tagada piirkonna stabiilsus ja julgeolek.