Kallase Brüsselisse mineku teel on veel mitmeid pöördepunkte | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Meie armas riik on täis ajaloolisi pöördepunkte ja hetki, mis on kujundanud meie rahva saatust. Kallase Brüsselisse mineku teel on veel mitmeid pöördepunkte on vaid üks näide sellest, kuidas meie riik on pidevalt muutumise ja arengu teel. Sellel teekonnal on olnud oluline roll meie suhetel Euroopa Liiduga ning meie enda riigi arengul. Astuge sisse ja avastage Eesti võluv ajalugu ning põnevad pöördepunktid, mis on meie riiki kujundanud!

Ajaleht Postimees kirjutas reedel, et Kallasel on võimalus saada Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu Partei (ALDE) esikandidaadiks (Spitzenakandidat) europarlamendi valimistel ning selleks peab ta tegema otsuse enne 20.–21. märtsil toimuvat ALDE kongressi. See paneb aga Reformierakonna esimehe dilemma ette, kuna 9. juunil toimuvate eurovalimistel kandideerimisel ei sobiks tal peaministrina jätkata. Samas ei pea Kallas Euroopa Parlamenti kandideerima, vaid üksnes osalema ALDE esindajana neljas üle-euroopalises Spitzenkandidatide debatis, märkis Postimees.

Sama andis esmaspäeval mõista ka ALDE peasekretär Didrik De Schaetzen, kes ütles Delfile, et Kallasel on liberaalide parteiperes väga tugev toetus, seda ka peaministrite-liidrite tasemel. De Schaetzen ei saanud otsesõnu kinnitada, et Kallasele on pakkumine tehtud, ent tema sõnadest võib aru saada, et Kallasele on parteipere huvi selgeks tehtud ning et oodatakse tema vastust, lisas Delfi. Ta selgitas samas, et jutt ei käi kandidaadiks olemisest Euroopa Parlamendi valimistel, vaid tegevusest, mis oleks ühildatav Kallase praeguse ametiga Eesti peaministrina.

Samas peetakse Kallast üheks võimalikuks kandidaadiks ka Euroopa Liidu nelja peamise juhtkoha – Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlamendi ja EL-i kõrge välisesindaja – taotlemisel ning eriti just viimati nimetatud positsioonile väga tugevaks pretendendiks. Nendest aga ainult üks eeldab, et poliitik oleks europarlamendi liige.

Asjatundjad: Kallas peaks ikkagi ka europarlamenti kandideerima

“On võimalik, et ALDE teda tõesti tahab, aga sel juhul – nagu juba Spitzenkandidati nimetus ise eeldab – kandidaat peaks ka Euroopa Parlamenti kandideerima,” ütles üks Brüsseli võimukoridorides liikuv inimene ERR-ile.

Sama leidis ka teine: “Mulle tundub see erakordselt kummaline, kui ta sel juhul Euroopa Parlamenti ei kandideeriks. Spitzenkandidati institutsiooni loomise mõte oligi luua tugevam side parlamendirühmaga. Reeglina on Spitzenkandidat ikkagi kandideerinud, kuigi see pole absoluutne nõue.”  

Ka Euroopa Parlamendi liige, ALDE-sse kuuluva Keskerakonna poliitik Jana Toom rõhutas: “Oleks arusaamatu, kui Kallas oleks Spitzenkandidat, aga samas ei kandideeriks Euroopa Parlamendi valimistel, sest selline positsioon ju loodigi just selleks, et europarlamendi valimisi kodanikele lähemale tuua ning neid valima minema motiveerida.”

“Seega muidugi peaks Kallas eurovalimistel kandideerima, aga ma ei tea, kas ta julgeb, sest ta võiks ju seal kellelegi alla jääda,” jätkas Toom, pidades ilmselt silmas Reformierakonnas püsivaid pingeid Kallase ja erakonna endise esimehe, ekspeaministri ja praeguse Euroopa Parlamendi liikme Andrus Ansipi vahel, kes kavatseb uuesti europarlamenti kandideerida.

“Aga samas, milleks Kallasele praegust kandideerimist vaja oleks, kuna tema positsioon Euroopa Liidu juhtkohtade jagamisel ei sõltu ju sellest, kas ta on Spitzenkandidat?” küsis Toom. “Ma ei näe, milleks talle seda vaja on, sest ta on rahvusvaheliselt niigi tuntud ja tunnustatud – sai ta ju eelmisel aastal väga mitu rahvusvahelist auhinda,” lisas ta.

Kolmas anonüümsust palunud Brüsseli ametnik leidis samas, et Kallas ilmtingimata ei pea kandideerima europarlamendi valimistel, kui ta ka oleks ALDE esikandidaat.

Samas tõi ta esile selle, et ehkki ALDE on vanem poliitiline moodustis, kuulub see praegu Euroopa Parlamendis Renew Europe’i (Uueneva Euroopa) saadikurühma, milles on kokku pisut üle 100 saadiku, neist ALDE liikmed on umbes 70. Renew loodi pärast 2019. aasta europarlamendi valimisi Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni partei Renaissance eestvõttel, mis soovis Euroopa liberaalide seas suuremat mõjuvõimu. “Ilus oleks kui Renew’l ja ALDE-l oleks üks kandidaat, mitte mõlemal oma,” märkis ta.

Ursula von der Leyeni aspekt

Kallase tuleviku suhtes on ilmselt oma roll Euroopa Komisjoni praegusel presidendil Ursula von der Leyenil, kes arvatakse soovivat jätkata samal kohal ka teise ametiaja. Von der Leyen peaks oma otsuse teise ametiaja suhtes avalikustama esmaspäeval, 19. veebruaril, kui koguneb tema kodupartei, Saksa kristlik-demokraatliku liidu (CDU) juhtkond.

Samas rõhutas aga üks ERR-iga rääkinud pädev inimene, et kui von der Leyen oma kandidatuuri komisjoni presidendi kohale välja kuulutab, siis see peaks tähendama, et tal on ilmselt olemas sellekohane kokkulepe president Macroniga.

Kui Macron on Euroopa liberaalide mõjukaim poliitik, siis von der Leyen on CDU kaudu EL-is suurima poliitperekonna, Euroopa Rahvapartei (EPP) liige ning see tähendab, et Euroopa suurte vahel on vormumas kokkulepe nelja juhtkoha jagamiseks. Kolmas suurem poliitperekond, mis EL-i juhtimisel osaleb, on sotsialistid.

Sotsialist on EL-i praegune välispoliitika juht, hispaanlane Josep Borell, ülemkogu alaline eesistuja on praegu Belgia liberaal Charles Michel, aga neid kumbagi ei peeta tõenäoliseks jätkajaks oma ametikohal – seda erinevalt Euroopa Parlamendi presidendist Roberta Metsolast (EPP).

Kuna teadaolevalt on Kallasel von der Leyeniga väga head suhted, siis peetakse võimalikuks, et sellel saab olema roll ka komisjoni liikme, uue kõrge välisesindaja nimetamisel.

Kallasel oleks liberaalide jaoks suur väärtus

Üks ERR-iga rääkinud Brüsseli eestlane tõi esile ka selle, et liberaalide olukord on Euroopas suhteliselt nõrk ning nõrgeneb pärast eurovalimisi veelgi, mistõttu oleks Euroopas suhteliselt tuntud ja hea nähtavusega ning koduriigis tugeval positsioonil oleva Kallase osalemine kampaanias liberaalidele väga kasulik.

Euroopa Liidu kõige mõjukamas otsustusorganis, ülemkogus, osalevate riigi- ja valitsusjuhtides seas on praegu ainult kuus liberaali, kuid kõik nad on liberaalide esikandidaadiks vähem sobivad kui Kallas. Hollandi peaministri kohusetäitja Mark Rutte suundub ilmselt peagi NATO peasekretäriks, Belgia peaminister Alexander De Croo valmistub valimisteks, Prantsusmaa liberaalid ilmselt ei saaks mõnda prantslast Euroopa juhtkohale pakkuda, ning Sloveenial ja Bulgaarial ei ole nii tugevat kandidaati kui on Kallas.

“Ta on üks väheseid, kes oleks liberaalidele nii hea ja sobiv esikandidaat,” märkis allikas, kes lisas, et Kallase tulekut Brüsselisse peetakse väga tõenäoliseks.

Kallase ja Macroni suhted ei luba tulevikku ennustada

Kui ühest küljest võib arvata, et Kallasel võiks olla Prantsuse presidendi toetus – ta on käinud kaks korda Pariisis visiidil ja oskab ka prantsuse keelt – siis üks ERR-iga rääkinud asjatundja märkis, et tema teada Kallasel Macroni kindlat heakskiitu ei ole ning see võib ka olla üks põhjusi, miks Kallas on seni andnud üsna ebamääraseid vastuseid oma võimaliku Euroopa-tuleviku suhtes,

“Kallase etteastumisel on mõte ainult siis, kui tal on Emmanuel Macroni kindel lubadus, et liberaalidele minev Euroopa Liidu üks neljast juhtkohast, ilmselt välispoliitika kõrge esindaja koht, läheks Kallasele. Samas selline arvamus, et liberaalid saavad välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja koha, mida praegu täidab Borrell, on Brüsselis üsna tugevalt juuri ajanud,” rääkis ta.

“Aga minu teada sellist kokkulepet ei ole. Neil (Macronil ja Kallasel) on olnud kummalisi põrkumisi, Macron on mõnda Kallase väljaütlemist väga südamesse võtnud,” lisas ta.

Kallasel vaja kokkuleppeid ka kodumaal

Mitu ERR-iga rääkinud inimest rõhutas, et Kallas peab oma sammude jaoks saama tagatised ka Reformierakonna sees ning sõlmima kokkulepped koalitsioonis.

Eeldades, et Kallas Euroopa Parlamenti ei kandideeri – see peaks selguma juba märtsis – tulevad järgmised otsustuskohad alles suvel.

Kui Euroopa Parlament on ära valitud, kogunevad liikmesriikide liidrid valimiste tulemusi mitteametlikult arutama 17. juunil ning ametlik Euroopa Ülemkogu toimub 27.–28. juunil. Seal lepitakse eeldatavasti kokku, kellest saavad Euroopa Komisjoni ja Parlamendi president, ülemkogu alaline eesistuja ning Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja, kes ühtlasi on ka komisjoni asepresident. Parlamendi ja komisjoni juhi peab heaks kiitma ka Euroopa Parlamendi täiskogu.

See on ka hetk, kus selgub, kas Kallas saab ühe neist kohtadest ning selle otsustamise juures saab Kallas ülemkogul ka ise kohal olla.

Samas Euroopa Komisjoni liikme kandidaadi peab esitama liikmesriigi valitsus, mis tähendab, et Kallas peaministrina ennast ise volinikuks esitada ei saa, vaid peab – kui ta üldse soovib volinikuks saada – enne valitsusjuhi kohalt lahkuma. Ning loomulikult peab ta enne tagasiastumist saama koalitsiooni juhtivalt jõult, oma koduparteilt Reformierakonnalt ning ka sotsiaaldemokraatidelt ja Eesti 200-lt, kinnituse, et nad ta komisjoni uuele presidendile esitavad.

Kuna komisjoni uue koosseisu moodustamine algab alles sügisel, siis jääks ka peaministri võimalik tagasiastumine alles suve teise poolde.

Eesti peaks igal juhul olukorda ära kasutama

Küll aga rõhutas üks ERR-iga rääkinud inimene, et Eesti peaks praegust olukorda, kus meie poliitik on Euroopas nii tugevas positsioonis, igati ära kasutama ning toetama Kallase võimalikku tõusu mõnele juhtkohale Euroopa Liidus.

“Meil tekib üks kord aastakümnete jooksul selline võimalus, et meie inimene saab Euroopa Liidus ühe juhtkoha ja praegu paistab see võimalus üsna reaalne,” tõdes ta.

Samuti ei uskunud ta seda väidet, et Kallasele võiks kahjuks tulla, et ta on väikese riigi juht, millel ei ole saatkondi enamuses maailma riikides ning seetõttu puudub laiem tunnetus maailmapoliitikast. “Selle võib ju teha teemaks, et ta (Kallas – toim.) ei ole kunagi pidanud mõtlema näiteks selle üle, mida ikka Venezuelaga teha, aga see on siiski vähetähtis. Ma selle pärast ei muretseks,” rääkis ta ning lisas, et selliseid detaile liidrid ülemkogul ilmselt kohtade jagamisel ei kaalu.

Kallase Brüsselisse mineku teel on palju pöördepunkte, mis mõjutavad Eesti tulevikku Euroopa Liidus. On oluline, et me jätkaksime dialoogi ja koostööd teiste liikmesriikidega, et tagada meie huvide esindatus Euroopa Liidu tasandil. Samuti on oluline, et Kallas suudaks Brüsselis edukalt esindada Eestit ja seista meie riigi huvide eest. Oleme kõik jätkuvalt huvitatud sellest, kuidas Kallase teekond Brüsselisse edasi kulgeb ning millist mõju see meie riigile omab.