Kallas: Ukraina soovib ainult sõjalist abi ja seda pole palju palutud | Välismaa

Tere tulemast Eestisse!

Viimased uudised kajastavad Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja USA esindajate vahelist poliitilist pinget. Zelenski on väljendanud selget soovi saada USA-lt sõjalist abi, et toetada Ukraina võitlust Vene agressiooni vastu, kuid see soov pole seni täidetud. Ukraina poliitilistes ringkondades tekitab see muret ja kõneainet. Kuidas see mõjutab Euroopa Liidu ja NATO liikmesriike, sh Eestit? Olge valmis uurima seda huvitavat teemat ja kaaluma selle olulisust rahvusvahelisel tasandil.

Kui eelmisel aastal oli Müncheni julgeolekukonverentsil meeleolud Ukrainas käiva sõjaga seoses optimistlikud, siis tänavu olid need vastupidised, ütles peaminister Kaja Kallas konverentsi järel ERR-ile. Tema sõnul küsib Ukraina lääneriikidelt vaid sõjalist abi ja seda ei ole palju palutud.

Kallas märkis, et eelmisel aastal olid lääneriikide ootused Ukraina vastupealetungile suured, kuid praegu on meeleolud vastupidised. Samas ei ole tohiks tema sõnul väga pessimistlik olla, vaid keskenduda sellele, mida Ukraina heaks teha saab.

“Kui vaadata positiivselt, siis väga paljude riikide jaoks on ikkagi kohale jõudnud, et tuleb teha rohkem. Aga on riike, kelle jaoks ei ole see veel kohale jõudnud, aga kellel kindlasti on veel oma ladudes asju, mida nad saaksid Ukrainale anda,” sõnas Kallas Müncheni julgeolekukohtumise järel.

Tema sõnul on Eestis olemas ideid, kuidas viia kokku siinne arenenud tehnoloogiasektor klassikalise kaitsetööstusega, et olla valmis Ukrainat aitama ja ka enda kaitset tugevdama.

Kallas selgitas, et Ukrainale abi andmine on topanud selle taga, et aastate jooksul on Euroopa kaitsesse vähe investeerinud ja seetõttu pole kaitsetööstusel olnud tellimusi.

“Tulenevalt sellest kaitsetööstus ei ole suutnud uue nõudlusega kaasas käia. Seetõttu me peamegi mõtlema, kuidas me saame nii-öelda kastist välja lahendusi, mõelda, kuidas me saaksime liikuda kiiremini, kuidas toota näiteks targemat laskemoona, targemat varustust just sellepärast, et see tehnoloogiline pool tuleks kaasa. Ja positiivse poole pealt võiks küll öelda, et mul oli siin maailma suurte kaitsetööstusettevõtetega kohtumisi ja õnneks me näeme neid asju üsna samamoodi, ikkagi on liikumine seal,” rääkis ta.

Kallas ütles, et läänes võiks olla poliitilist tahet abistamiseks rohkem, sest sõjalise abi andmine ei ole Ukrainal palju palutud.

“Seda võiks olla rohkem. Aga näiteks üks Euroopa keskel või pigem Lääne-Euroopas asuva riigi peaminister ütles mulle, et nüüd hakkab meie inimestele ka kohale jõudma, et me peame seda tegema, kellel on palju paremad naabrid kui meil. Aga see ongi kõik võtnud aega, meie jaoks liiga kaua. Ukraina võitleb üksinda ja ainus asi, mida nad meilt paluvad, on tegelikult sõjaline abi, et nad suudaks seda teha, ja see ei ole palju palutud. Me peame oma pingutusi kontsentreerima,” ütles peaminister.

Tšehhi võimude hinnangul on võimalik kogu maailmast leida kohe mitusada tuhat mürsku Ukraina jaoks. Kallase sõnul tuleb kasutada kõiki võimalusi selleks, et Ukrainale abi saata.

“Tšehhi president on selle küsimusega tegelenud ja nii-öelda tuvastanud, kui palju seda siis on. Ma ei oska seda hetkel praegu öelda, aga kindlasti me peame seda arutama Euroopa tasandil ja eelkõige just need riigid, kes ei ole teinud nii palju selleks, et ukrainlased saaksid selle abi praegu, et nad suudaksid ennast kaitsta praegu,” kommenteeris Kallas.

Euroopasse kandideerimist pole Kallas veel otsustanud

Kaja Kallas ütles ERR-ile, et eelseisvatel valimistel Euroopa liberaalide erakonna ALDE esikandidaadiks hakkamist ta veel otsustanud ei ole.

“Selles mõttes see Spitzenkandidaat on ju puhtalt Euroopa Komisjoni presidendi kohale, aga selge on see, et liberaalidel ei ole võimalust seda Euroopa Komisjoni presidendi kohta saada, arvestades meie väiksust Euroopas. See on lihtsalt neljaks debatiks ja selleks, et aidata neid erakondi üle Euroopa. Ja mis on positiivne tegelikult Eesti seisukohast, on see, et tõesti Eesti on osake Euroopast ka Lääne-Euroopa jaoks, kus leitakse, et mina olen see nägu, kes võiks aidata nende tulemust parandada nendes riikides. Aga ma tean, et teie Eestis lööksite mind selle eest risti ja see on see põhiline kalkulatsioon,” rääkis Kallas.

Kokkuvõttes näib, et Ukraina ootab rahvusvahelistelt partneritelt rohkem sõjalist abi kui nad on seni saanud. Reformierakonna esimees Kaja Kallas avaldas arvamust, et Ukraina soovib rohkem sõjalist tuge, kuid see pole olnud piisavalt palutud. Samas tuleb arvestada ka teiste riikide huve ja võimalusi anda abi vastavalt oma võimetele ning julgeolekupoliitika eesmärkidele. See teema jätkub kindlasti rahvusvahelisel areenil arutelu all ning on oluline jälgida, kuidas see olukord edasi areneb.