Kallas Timesile: Kreml ohustab NATO piire lähima kolme aasta jooksul | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! It is with great concern that we bring you the news that the Kremlin poses a significant threat to NATO borders within the next three years. As tensions continue to rise, it is crucial for Estonia to stay informed and prepared for any potential security threats. The safety and stability of our country depend on our ability to understand and respond to these challenges. Join us as we delve into the latest developments and analysis in “Kallas Timesile: Kreml ohustab NATO piire lähima kolme aasta jooksul | Välismaa” and stay ahead of the curve in safeguarding our nation.

Peaminister Kaja Kallas andis intervjuu ajalehele The Times ja ütles, et Euroopa peab järgmise kolme kuni viie aasta jooksul oma julgeolekut tugevdama, kuna siis võib Venemaa taas ohustada NATO idatiiva riike.

NATO liikmesriigid arutavad üha rohkem selle üle, kui kiiresti suudab Venemaa pärast Ukraina sõda taastada oma armee võimsuse.  Üks Saksa dokument leiab, et see ajavahemik võib olla viis kuni üheksa aastat. 

Kallas ütles, et see aeg võib olla tunduvalt lühem. “Meie luure hinnangul on see kolm kuni viis aastat,” ütles Kallas. Tema sõnul sõltub see sellest, kui ühtne suudab lääs olla ja milline on selle hoiak Ukraina suhtes, vahendas The Times.

“Sest Venemaa tahab pausi, see paus on vajalik selleks, et koguda jõudu ja ressursse. Nõrkus provotseerib agressoreid,” rääkis Kallas. 

Kallas tugines Eesti välisluureameti (VLA) raportile, mille kohaselt peab Moskva Eestit ja kahte teist Balti riiki NATO “kõige haavatavamaks osaks”. 

VLA leiab, et Kremli peamine prioriteet pärast sõjategevuse lõppu Ukrainas on Venemaa lääneosas paiknevate vägede kiire ülesehitamine. “Balti riikide seisukohast on Venemaal veel piisavalt sõjalist võimekust, et meie piirkonnas usutavat sõjalist survet avaldada,” teatas VLA. 

Seetõttu tahab Eesti, et lääs kahekordistaks Ukrainale antavat sõjalist abi. 

“Eesti inimesed toetavad Ukrainat kuni võiduni. See on meile kõigile väga oluline,” ütles Kallas eelmisel nädalal Ukraina presidendile. 

Kallas leiab aga, et pikemas perspektiivis peab NATO võtma Venemaa suhtes kasutusele külma sõja stiilis tõkestamise strateegia. See tähendaks, et kõik liikmesriigid tõstaksid oma kaitsekulud vähemalt 2,5 protsendini SKP-st. 

Kallas märkis, et Venemaa kolonialism pole kadunud kaugesse minevikku, see mõtteviis on seal alles ka 21. sajandil. 

Kallas on ka esimene NATO riigijuht, kes ütles, et Läänemere piirkonna GPS-i häirete taga on Venemaa. Kallase sõnul polnud need häired märkimisväärsed ega pruukinud olla suunatud sihtmärkidele väljaspool Venemaad.

“Meil on põhjust kahtlustada, et jah, see oli pärit Venemaalt, kuid see polnud pahatahtlik. See ei mõjutanud lennundust, julgeolekut, ega midagi,” rääkis Kallas. 

In conclusion, the statement made by the Estonian Prime Minister Kaja Kallas regarding the potential threat from the Kremlin to NATO borders within the next three years is a serious concern that should be taken seriously by the international community. Estonia’s proximity to Russia and its historical tensions make it particularly vulnerable to any aggressive actions from Moscow. It is imperative for NATO allies to remain vigilant and strengthen their defenses in the region in order to deter any potential threats and maintain stability in the Baltic region. The security of Estonia and the entire NATO alliance depends on a proactive approach to addressing these potential risks.