Kallas läheb esmaspäeval veel korra õpetajate palgatõusuks raha küsima | Eesti

Tere tulemast Eesti! Esmaspäeval astub peaminister Kaja Kallas veel kord sammud palgatõusuks raha küsima, et toetada õpetajaid. See püüdlus on osa Eesti valitsuse püüdest parandada haridussüsteemi ja tõsta õpetajate palka. See samm on osa suuremast jõupingutusest, et kaitsta ja toetada haridust ning tugevdada Eesti haridussüsteemi. Kallas on lubanud pühenduda õpetajate tunnustamisele ja on otsustanud astuda samme, et tagada õpetajate õiglane palgatõus. See on oluline areng Eesti hariduse ja õpetajate jaoks ning loodame näha positiivseid tulemusi sellest algatusest.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles nädal enne õpetajate streiki, et eeldab, et õpetajad siiski lepivad sellega, et sel aastal on nende miinimumpalk 1803 eurot, kui 2025. aastal on näha korralikku palgatõusu kokkulepet, mis tõstaks aastaks 2027 õpetajate keskmise palga 120 protsendini Eesti keskmisest palgast.

“Selle aasta eelarvest on tõesti kokku võetud niipalju raha kui võimalik ja suunatud õpetajate palkadesse, et selle aasta eelarvest ma tõenäosust seda raha leida ei näe. Ma eeldan, et õpetajad lepivad sellega, et sel aastal on miinimum 1803 eurot, kui järgmisel aastal on näha korralikku palgatõusu kokkulepet,” ütles Kallas esmaspäeva hommikul “Terevisioonis”.

Kallas märkis, et vahepeal läbi käinud alampalga 1950 euro peale viimine tähendaks täiendavat kulu 46 miljonit eurot, mida leida pole võimalik. Ka kompromissina välja käidud alampalga tõus 1835 eurole tähendaks 10 miljonit lisaeurot, mida Kallase hinnangul oleks võimalik katta ainult laenu arvelt.

Kallas selgitas, et pikaajaline kokkulepe, millele läheb ta esmaspäeval valitsuspartneritelt heakskiitu saama, näeks ette, kuidas aastatel 2025-2027 õpetajate palka tõstetrakse. Esmaspäeval koguneb tavapäraselt koalitsiooninõukogu.

“Et me 2027. aastaks jõuaksime 120 protsendini Eesti keskmisest. Sammudega, et 2025. aastal tõuseb keskmine 10 protsenti ja sealt edasi kuus protsenti aastas,” sõnas haridusminister ja lisas, et ta räägib arvestuslikust keskmise palga tõusust ehk rahast, mida riik eraldaks kohalikele omavalitsustele.

Kallas lisas, et kokkulepe ei puudutaks ainult õpetajate palku, vaid ka nende koormusi ja koolivõrgu korrastamist.

“Me täna koalitsiooninõukogus arutame seda korra. Aga ma hetkel ei oska öelda, milline see kokkulepe tuleb. See puudutab RES-i, mille kohta on öeldud, et see on lahti võetud. Minul lootus, et äkki suudame kokku leppida,” ütles Kallas.

Küsimusele, et kui siiski kokkuleppele ei jõuta ja streik algab, siis kui kaua õpetajad streigivad, vastas Kallas, et õpetajad on öelnud, et streik on tähtajatu.

“Me ei tea, kui kaua nad streigivad. Ei pruugi olla niimoodi, et nad streigivad järjepanu, vaid nad valivad endale erinevaid perioode. Aga selge on see, et see mõjub haridussüsteemile väga halvasti. Tuleb teha kõik pingutused selle nimel, et see streik ei algakski,” rääkis Kallas. “Kui ei õnnestu enne streiki kokkuleppele jõuda, siis siiski streigi ajal tuleb sellele kokkuleppele jõuda.”

“Juriidiliselt on riigikontrolöril õigus”

Kallas kommenteeris ka reedel avalikuks saanud riigikontrolli kriitikat, et haridusministri plaan suurendada oma käskkirjaga omavalitsustele antavat haridustoetust, kuhu kuulub ka õpetajate palk, pole seadusega kooskõlas. 

“Riigikontrolör ei eksi, kui ta ütleb, et toetusfondi seletuskirjas ei saa seda niimoodi öelda. Sellepärast, et toetusfondi seletuskiri peab ühtima riigieelarve numbritega. Seal ei saa olla erinevad numbrid. Ehk juriidiliselt on riigikontrolöril õigus. Aga praktikas on see olnud meie valitsuses tööviga. Või isegi mitte tööviga, vaid seletuskirjas tuleb teistmoodi lahti seletada see, kuidas täiendav summa omavalitsustele jõuab. Riigieelarve läheb kevadel niikuinii muutmisele ja koos sellega me parandame ära ka õpetajate palganumbri,” sõnas Kallas.

Minister selgitas, et see puudutab kaheksat miljonit, mida ta leidis kärbetega haridusministeeriumi eelarve rea pealt ja mida ei jõutud riigieelarvesse muudatusega sisse viia.

“Mina oma käskkirjaga riigieelarvet ei muuda. Mina oma käskkirjaga eraldan kohalikele omavalitsustele täiendavalt selle kaheksa miljoni euro suuruse summa selleks, et nad saaksid seda kasutada õpetajate palgatõusuks. Seal oli segadus seoses sellega, et riigieelarve toetusfondi seletuskirjas oli justkui mainitud, et haridusminister täiendavalt eraldab. Jah, haridusminister täiendavalt eraldab, aga mitte riigieelarve muudatusega, vaid siiski täiesti oma eelarverealt ja suunab raha kohalike omavalitsuste eelarvetesse,” lisas Kallas.

Haridusminister märkis, et sarnast praktikat on ka varem tehtud – näiteks Ukraina õpilaste toetamiseks mõeldud rahade ja Covidi erirahadega, mis suunati kohalikele omavalitsustele otse haridusministri käskkirjaga.

Kallas läheb esmaspäeval veel korra õpetajate palgatõusuks raha küsima. See on oluline samm õpetajate ja kogu haridussüsteemi tuleviku jaoks. Loodame, et valitsus suhtub sellesse positiivselt ja leiab võimalusi õpetajate palgatõusuks vajaliku raha eraldamiseks. Õpetajad on meie ühiskonnas väga olulised ning nende töö väärib paremat tasustamist. Loodame, et selle nädala kohtumine toob kaasa positiivseid tulemusi ja õpetajate palgatõus saab teoks. Aitäh, et võtsite aega selle probleemi tõstatamiseks ja lahenduste otsimiseks.