Kallas Bloombergile: ühised võlakirjad võiks tugevdada EL-i julgeolekut | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on palju kõneainet pakkunud arutelud ühiste võlakirjade loomise üle Euroopa Liidus. Kallas Bloombergile: ühised võlakirjad võiks tugevdada EL-i julgeolekut on teema, mis kõnetab mitte ainult Eestit, vaid kogu Euroopat. Arutluse all olevad võlakirjad võiksid mõjutada oluliselt EL-i julgeolekut ning seetõttu on see teema, mida tuleks põhjalikult uurida ja arutada. Kas ühised võlakirjad on tõepoolest lahendus, mis aitaks tugevdada EL-i julgeolekut? Selles käesolevas välismaa uudises saate rohkem teada sellest olulisest teemast ning selle mõjust Eestile ja kogu Euroopale.

Euroopa Liit peaks välja töötama plaani 100 miljardi euro väärtuses eurovõlakirjade müümiseks, mida kasutataks Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks, ütles Eesti peaminister Kaja Kallas väljaandele Bloomberg Müncheni julgeolekukonverentsil. Samuti rõhutas peaminister Ukraina senisest suurema aitamise olulisust.

Aasta lõpus ametisse astuv järgmine Euroopa Komisjon peaks lähenema julgeoleku küsimusele ühiselt ehk sarnaselt sellega, kuidas tegutseti koroonapandeemia käigus, ütles Kallas pühapäeval Bloombergile.

“Oleme olukorras, kus me peame investeerima rohkem ning [uurima], mida me saame koos teha, sest üksikute riikide emiteeritavad võlakirjad oleks liiga väikesed. Eurovõlakirjadel saaks olla palju suurem mõju,” ütles Kallas.

Ühise laenamise ideed EL-i kaitsevõime suurendamiseks toetavad ka Prantsuse president Emmanuel Macron ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel. Samas suhtuvad ideesse pigem vaoshoitult konservatiivsema rahanduspoliitikaga riigid nagu Holland ja Saksamaa.

Euroopa kaitsevõime ja Ukraina toetamine olid peamisteks pühapäeval lõppenud Müncheni julgeolekukonverentsi teemadeks. Kui EL suutis kuu alguses leppida kokku 50 miljardi euro suuruses Ukraina abipaketis, siis USA kongress ei suuda veel vastu võtta välisabipaketti, millest 60 miljardit dollarit on mõeldud Ukrainale sõjaabiks.

Siiski on Kallas optimistlik, et kongress suudab Ukraina abistamises kokkuleppele jõuda.

“Tunne on, et viibides siin saavad nad võib-olla paremini aru sellest, mis on kaalul,” ütles peaminister konverentsil osalenud USA seadusandjate kohta.

Kaja Kallase sõnul peab Euroopa astuma uusi vahetuid samme Ukraina abistamiseks, tegeldes samal ajal oma kaitsetööstuse arendamisega.

“Me peame tegema kõike. Euroopa on teinud palju ning see peab tegema veelgi rohkem. See on selge,” ütles peaminister.

Kallase sõnul on mõnede riikide jaoks Vene oht siiamaale kõigest intellektuaalne väitlus.

“Sõnades nad saavad aru ja avaldavad toetust, kuid tegudes nad ei tee sama palju, sest nad ei tunne päriselt, et tegemist on sellise ohuga,” ütles peaminister.

Üks EL-i riikide seas erimeelsusi tekitav küsimus on vaidlus selle üle, kas EL- tugi relvahangete rahastamisel peaks laienema väljaspool ühendust asuvatele tarnijatele. Prantsusmaa soovib, et EL-i raha kulutataks ainult EL-i sees.

Samuti on erinenud riikide lähenemine enda laovarudest Ukrainale abi osutamisse. Mitmed riigid kardavad, et senisest suurema abi osutamine kahjustab nende endi kaitsevõimet.

“Ma ei näe nende ladusid, kuid kui meie suudame väikese riigina siiamaale leida asju, mida me saame saata, siis olen kindel, et ka suurtel riikidel on asju, mida nad saavad anda või tarnida Ukrainale, et see suudaks ennast kaitsta,” ütles Kaja Kallas.

Eesti on samuti kutsunud liitlasi üles täitma varem antud lubadust ning kulutama 0,25 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) Ukraina abistamiseks järgmise nelja aasta jooksul. Selline toetus võiks kallutada kaalukausi sõjas Ukraina kasuks.

Kokkuvõttes võiks öelda, et Kaja Kallasel on õigus rõhutada ühiste võlakirjade olulisust EL-i julgeoleku tugevdamisel. Jagades võlakirju, suudaks EL ühtlustada liikmesriikide majanduslikku olukorda ning tugevdada ühtsustunnet. Samuti aitaks see vähendada riikidevahelisi pingeid ning luua stabiilsema majanduskeskkonna. Ühiste võlakirjade loomine oleks oluline samm EL-i tugevdamisel ning võiks aidata kaasa ka liikmesriikidevahelise koostöö ja solidaarsuse suurendamisele. Kallasel on õigus rõhutada, et ühised võlakirjad võiks olla lahenduseks mitmetele probleemidele, millega EL hetkel silmitsi seisab.