Kaljulaid: relvi tehakse rahast, mitte millestki muust | Eesti

Tere tulemast Eestisse! President Kersti Kaljulaidi sõnad relvade valmistamise kohta on kõnekad ja kaalukad. Tema seisukoht, et relvi tehakse raha pärast, mitte seoses muu, toob esile olulise arutelu relvastuse ja rahaliste huvide rolli üle maailmas. Eesti, olles rikas ajaloo, kultuuri ja looduse poolest, seisab silmitsi globaalsete väljakutsetega ning Kaljulaidi seisukoht näitab meie riigi juhtkonna mõtlemapanevat mõju maailmale. Tutvudes Eesti maaga, saate aimu meie riigi sügavast tähendusest ja mõjust maailma asjadesse.

Julgeoleku teemal liiga vähe pingutavad Euroopa riigid peaksid tõstma makse, et rahastada suuremaid kaitsekulutusi, ütles Müncheni julgeolekukonverentsi väisanud endine president Kersti Kaljulaid “Esimeses stuudios”.

Kaljulaidi sõnul möödus eelmise aasta Müncheni julgeolekukonverents enesepettuse tähe all. “Räägiti, et me kõik anname Ukrainale abi ja venelased lüüakse tagasi. Nüüd aga oli lava täis inimesi, kes ütlesid, et me ei tee piisavalt. Aga need inimesed olid ise peaministrid. See teeb nõutuks – te ise olete ju kõik otsustajad. Eesti sai rääkida, et oleme ka pidanud makse tõstma julgeolekukulutuste pärast. Seal on küll taga vangerdused, maksuküürud ja muud, aga ütlesin täitsa otse, et kui tahate kaitsekulutusi kolm protsenti, siis võib juhtuda, et maksud tõusevad,” rääkis Kaljulaid.

Euroopa liidrid vaatasid Münchenis üksteisele otsa ja rääkisid, et nad peavad väga palju rohkem tegema, sõnas Kaljulaid. “Oleme teinud üllatavalt vähe – kahe aasta peale kokku 0,2 protsenti Rammsteini koalitsiooni SKT-st. Selle aasta lubadused on samas suurusjärgus, kui see oleks ühe aasta summa, aga see Euroopa raha on ju mitmeaastane. Ameeriklased ei ole üldse mitte midagi otsustanud,” rääkis Kaljulaid.

Ta ütles, et Münchenist lubadusi juurde ei tulnud, sest kõigil on eelarved lukus. “Küsisin Euroopa paneeli ajal [Hollandi peaministri] Mark Rutte käest, et äkki peaks süüdistama Brüsselit ja tegema sõjamaksu. Rutte ütles ei. Sel juhul ta tõstab juba ise parem makse. Aga ta ei ole ju tõstnud,” rääkis Kaljulaid.

Kaljulaid: Trumpi alternatiiv on stagneerunud

Kaljulaidile teeb muret, et kõik kardavad USA järgmise presidendina Donald Trumpi, samal ajal kui ka alternatiiv [Joe Biden] on üsnagi stagneerunud. “Trumpi hirmus annavad aga Euroopa liidrid endale aru, et Euroopa sõjatööstus tuleb käima saada, ja sõjatööstus teeb selleks ka oma pingutusi. Kõige tähtsam on saada riikidelt kätte pikaajalised lubadused [sõjatöösturitele], ja sõlmida pikaajalised laskemoona hankelepingud – siis tekib Euroopa kaitsetööstusel võimekus,” ütles Kaljulaid.

“Isegi kui Ukraina sõda on ühel hetkel võidetud, aga jääb see sama režiim Venemaal, siis meil on ikkagi vaja hoida teda oma piiride taga, ja see tähendab, et need lepingud kuluvad meile marjaks ära. Seda moona, neid kahureid tuleb edasi toota,” rääkis Kaljulaid.

Kõige odavam viis peatada Venemaa imperialistlik mõtteviis, on teha seda Ukrainas, kus me saame hakkama ainult rahaga, mis on odavam kui inimelud, ukrainlased on nõus selle ühise rinde eest surema – seda on Kaljulaid enda sõnul rääkinud USA-s nii demokraatide kui ka vabariiklaste mõttekodades.

Tema sõnul ei peaks Euroopa aga USA-d kui liitlast maha kandma. “Ka kõhklevast Ameerikast on kasu, sest midagi ikka liigub. Aga seni peavad Euroopa riigid tagama, et poleks olukorda, kus ukrainlased saavad lasta ühe paugu Venemaa kümne vastu. On vaja tõsta makse, et tõsta kaitsekulutused külma sõja tasemele, mis oli kolm protsenti SKT-st. Seda meenutati päris paljudele seal. Kahjuks on nii, et rahast tehakse relvi, mitte millestki muust. Kiireloomuline ülesanne on leida need vahendid,” rääkis Kaljulaid.

Kaljulaid rõhutas, et enne NATO-sse saamist oli Eesti iseseisvus märksa hapram, kui ta on täna. “Ärme seda kunagi unusta ja tunneme 24. veebruaril rõõmu selle üle, et sinimustvalge on Pika Hermani tornis ja et me elame vabas riigis, kellel majanduslikult läheb küll natuke kehvemini, kui tal muidu on läinud, aga me oleme jõudnud ka maailma rikaste riikide sabaotsa. Eks nüüd tulebki pead murda, kuidas me siit edasi läheme,” ütles Kaljulaid lõpetuseks.

In conclusion, President Kersti Kaljulaid’s statement that weapons are made from money, not anything else, sheds light on the economic factors behind arms production. Her words serve as a reminder of the profit-driven nature of the arms industry and the potential consequences of fueling conflicts for financial gain. This perspective prompts us to consider the moral and ethical implications of prioritizing profit over peace and security. As a nation, Estonia can use this insight to advocate for responsible and transparent arms trade policies, promoting global stability and prioritizing the well-being of all people.