Kaljulaid Davosi foorumil: juba väike kulutus SKT-st on Ukrainale abiks | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! President Kersti Kaljulaid on rääkinud olulistest teemadest Davosi foorumil, sealhulgas ka Ukraina abistamisest. Ta rõhutas, et isegi väike kulutus SKT-st võib olla suur abi Ukrainale. See on oluline sõnum, mis näitab Eesti pühendumust rahvusvahelisele solidaarsusele ja abi osutamisele naaberriigile Ukrainale. Kaljulaidi sõnad kutsuvad üles ka teisi riike toetama Ukraina püüdlusi ja näitavad Eesti aktiivset osalemist rahvusvahelistes küsimustes. Oleme uhked meie presidendi seisukoha üle ja loodame, et see inspireerib teisi riike tegema samuti.

Šveitsis Davosi majandusfoorumil osalenud Eesti endise presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul oli olulisim jutupunkt Ukraina toetamine. Osalenud riikidele tuli üllatusena kasu, mida toob kaasa väikese protsendi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) panustamine Ukraina abistamiseks.

“Vaadates numbreid, siis miljardid tunduvad suured, aga Eesti kaitseministeerium on teinud hea analüüsi – kõikide Ramsteini riikide SKT on kokku 47 triljonit. Järelikult me räägime protsendikümnendikest, täpsemalt kahe aasta peale 0,2 protsendi suurusest kulust,” ütles Kersti Kaljulaid saates “R2 Päev” riikide kulusid iseloomustades.

“Minu töö suuresti oli rääkida nii paljudele inimestele kui võimalik, et kuigi miljard kõlab nagu suur number, siis vaatame enda SKT-de suurust. Kes on enne võitnud sõja, kulutades alla poole protsendi oma SKT-st? Kui me kulutaksime kasvõi pool protsenti SKT-st, siis oleks Venemaal juba väga raske, ja see sõda peaks lõppema,” lisas Kaljulaid.

Eestipoolne argument üliväikesest vajaminevast SKT osast jõudis Kaljulaidi hinnangul foorumil osalenud riikidele kohale.

“Kõige naljakam oli, kui majandusteadlane Nouriel Roubini ütles, et me oleme teinud Ukraina toetamiseks kõik, aga tulemuseks on ikkagi viik, ehk nüüd tuleb läbi rääkida. Kui makropilti hakkasime vaatama, üllatas teda, et vajalik SKT nii väike on. Läbi selliste üllatusmomentide õnnestubki inimesi veenda,” ütles Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul ei olnud rahukõnelusi pooldav mõtteviis riikide seas valdav, vaid seotud eelkõige Ameerika Ühendriikidega. Samuti on Euroopa liidrites seas meelsus, et kuna USA on praegu ebakindel, tuleb Ukraina toetamiseks ise palju ära teha.

Majandusfoorumist võtsid osa ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski, Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ning Ukraina sõjaväeluure ülema asetäitja Vadõm Skibitski, kes samuti veensid riike rohkem panustama.

“Loodetavast kivile mõjub, kui pidevalt peale tilgutada,” sõnas Kaljulaid.

Kokkuvõttes võime öelda, et Eesti president Kersti Kaljulaidi sõnad Davosi foorumil kinnitavad olulist mõtteviisi globaliseerunud maailmas. Ukraina toetamine isegi väikese osa oma SKT-st annetamisega näitab solidaarsust ja soovi edendada stabiilsust ja arengut naaberriigis. See on oluline samm, mis näitab Eesti kui väikeriigi valmidust aidata kaasa rahvusvahelisele heaolule ja julgeolekule. Kaljulaidi avaldus näitab ka Eesti pühendumust rahvusvahelisele koostööle ning solidaarsusele teiste riikidega.