Käibemaksutõus kergitas jaanuaris maksulaekumist alla 10 protsendi | Majandus

Tervitused Eestisse! Jaanuaris toimunud käibemaksutõus on mõjutanud oluliselt meie maksulaekumisi, viies need alla 10 protsendi. See majanduslik muutus mõjutab nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid ning paneb meid kõiki mõtlema kuidas selle uue olukorraga kohaneda. Kas see on ajutine tõus või mõjutab see meie majandust pikemaajaliselt? Liitugem jõududega ja uurigem, kuidas see mõjutab meie elu ja majandust lähikuudel.

Jaanuaris tasuti Eestis ligi 280 miljonit eurot käibemaksu, mis on 34 miljoni euro võrra ehk 13,7 protsendi võrra enam kui mullu samal perioodil.

Rahandusministeeriumi hinnangu kohaselt laekus jaanuaris ligikaudu kaheksa protsenti käibemaksu tõusust, muud tegurid – mitte ainult inflatsioon – moodustavad viis-kuus protsenti.

“Numbrid on esialgsed, täpsemaks hinnanguks peame ootama ära kevadprognoosi, milles neid korrigeeritakse,” lisas Irina Satsuta rahandusministeeriumi pressiosakonnast. Igakuise pressiteate riigirahanduse seisust koos kommentaaridega saadab rahandusministeerium välja uue nädala alguses.

2024. aasta jaanuari tarbijahinnaindeks oli 4,7 protsenti.

Aastal 2024 tõusis käibemaksumäär kahe protsendipunkti võrra 22 protsendile, mis tähendab 1,66-protsendilist käibemaksutõusu.

Käibemaksutõus jaanuaris tõi kaasa maksulaekumise languse alla 10 protsendi, mis seab väljakutseid majandusele ja riigi rahandusele. See näitab vajadust hoolikalt kaaluda maksupoliitika muudatusi ning nende mõju ühiskonnale. Tasakaal riigi tulude ja kulude vahel on oluline jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks. On oluline leida lahendusi, mis toetavad majanduse arengut ja tagavad samas ka sotsiaalse õigluse. Maksupoliitika peaks olema tasakaalus, aidates kaasa majanduskasvule ja heaolu suurenemisele.