Kai Realo: Freddie Mercury oli mul südames ikka aukohal | Kultuurisaated

Tere tulemast! Kas olete kunagi mõelnud Freddie Mercuryle ja tema rollile muusikaajaloos? Kui jah, siis olete õiges kohas. “Kai Realo: Freddie Mercury oli mul südames ikka aukohal | Kultuurisaated” on põnev saade, mis avab eestlaste armastuse kuulsa Queeni solisti vastu. Kai Realo jagab oma südantsoojendavaid mälestusi ja muljeid sellest, kuidas Freddie Mercury on teda inspireerinud ning jätnud sügava jälje tema südamesse. Olgu teie armastus muusika või Queeni vastu, see saade pakub kindlasti midagi, mis paneb teid naeratama ja mõtlema.

Ilukirjandus

Realo avaldas, et tema südame on võitnud kriminaalromaanid. “Kui ma olin laps, siis iga korraliku eestlase kodus oli hästi palju raamatuid, sest see oli midagi, mida osteti isegi siis, kui sa ei olnud väga aristokraatlikust perest pärit, vaid lihtsalt oligi komme raamatuid osta. Minu vanematel olid seinad raamatuid täis ja ma lugesin neist ikkagi väga paljusid, väga eripalgelist kirjandust,” meenutas ta.

Olles läbi lugenud peaaegu kõik “Seiklusjutte maalt ja merelt” raamatud, mõistis Realo ühel hetkel, et enim pakuvad talle huvi need seikluslood, kus on ka krimkamoment sees. “Need on nii huvitavad, sest mind paelus see, kas sa jõuad ise lahenduseni või see tuleb ikkagi täieliku üllatusena,” selgitas ta.

Kuna Nõukogude ajal polnud raamatuvalik nii suur nagu täna, luges Realo mõningaid raamatuid mitmeid kordi läbi. “Sealt edasi olen läinud ingliskeelsetele kriminullidele ja on oma lemmikud, kelle kõiki raamatuid olen lugenud. Selles mõttes olen paadunud krimkade lugeja,” sõnas naine.

Kogenud lugejana otsib Realo neid kirjanikke ja teoseid, kus on tema jaoks üllatusmoment ikkagi olemas. “Tänapäeval on inimesed nii leidlikud ja tihtipeale on see päriselu nii ootamatu, et kui ka võtta need kriminullid, mis baseeruvad kas osaliselt või täielikult mingil päriselt juhtunud lool, siis teinekord on tulemus nii üllatav,” märkis ta. “Mind vaimustab see, kui ma ei suuda ära arvata, siis ma olen kohe täitsa õhevil.”

Naine tunnistas, et armastab kriminaalromaane endiselt seetõttu, et ta suudab nende abil muudest pingetest vabaneda. “Pean tunnistama, et kuigi ma enam tööd selles mõttes koju kaasa ei võta, et ma ei ava sülearvutit, ainult üliharva kui mõni asi vajab reageerimist, siis paratamatu on see, et oma pead ei saa alati välja lülitada. Selline krimkade lugemine on minu jaoks väljalülitus,” selgitas ta.

Muusika

Realo tunnistas, et kuigi tal on muusikavaldkonnas palju lemmikuid, pole ta kunagi ühtegi artisti rohkem kiindunud olnud kui ansamblisse Queen. “Mul olid kassettide peal kõik Queeni plaadid ja ma kuulasin neid oma väikese pleieriga kuulasin lõputult, mul olid lõpuks kõik laulud õiges järjekorras peas. Mul olid mõned sõbrad ja tuttavad, kellega sai neid arutada, kes olid sama paadunud fanaatikud, see oli täiesti omalaadne hullus.”

Queeni hakkas Realo fännama ülikooliõpingute ajal. “Ju mingi väike mõjutus tuli ka sellest, et ma vahetasin keskkonda, sain endale teistsuguseid sõpru ja tuttavaid, teistsuguse muusikamaitsega, võib-olla sealt see suur pisik mulle tuli. Freddie Mercury oli mul südames ikka aukohal.”

Realo mäletab väga selgelt ka 1991. aasta 24. novembrit, mil Mercury suri. “Ma ei ole ühegi teise tuntud inimese pärast sellist tõelist leina tundnud. Ta oli minu jaoks ikkagi tollal veel selline väga-väga oluline osa mu elust. Tema seda ei teadnud, aga ta oli,” meenutas ta.

Film

Nagu Queengi, tuli ka Soome televisioon Realo ellu ülikoolis õppides. “Kuna ma olen Viljandist pärit, ei olnud Viljandis Soome telekast midagi teada,” täpsustas ta.

Ülikooli ühiselamus oli aga peaaegu igas toas televiisor. Kõikide 1980. ja 1990. aastate populaarsete telesarjade kõrval jätsid Realo kustumatu mulje aga eelmise sajandi alguses tehtud mustvalged filmid, eriti Hitchcocki looming. “Need tulid pühapäeviti ja kuna siis ei olnud mingit järelvaatamist, pidid õigel ajal õiges kohas olema. Teinekord sai kõvasti pingutatud, et õigel ajal ühikas teleka ees olla,” meenutas ta.

Realo sõnas, et kuigi tänapäeval on filmitegijatel tehnilist võimekust rohkem, pole need nii suure hingega tehtud. “Ma usun, et igaüks meist on mõnikord Netflixi reklaami peale filmi lahti teinud ja umbes kuus minutit hiljem selle jälle kinni pannud, sest vaatamata sellele visuaalsele efektile, ei ole seal seda hinge. Hitchcocki filmides oli hinge palju,” rõhutas ta.

Kunst

Ka muuseumid ja kunst on Kai Realot elu jooksul saatnud. “Kui ma olin keskkoolis, käisin kunstiringis ja meil oli kunstiõpetaja Rein Grünbach, kes aitas väga kaasa sellele, et me arendaks ennast ainult käeliselt, vaid saaksime inspiratsiooni ka läbi juba tehtud kunsti. Me rändasime regulaarselt rongiga Viljandist Tallinnasse, kus me käisime Kunstisaalis kevadnäituseid vaatamas,” meenutas ta.

Eriti meeldivad Realole impressionistid. “Ta annab sulle selle tunde, milleks sa sel hetkel valmis oled. Vahel tundub see asi uduna, tundub selline põnev ja värvid on natukene tuhmimad, pole tugevat koloriiti sees, aga teine kord kui sa seda vaatad, tundub just selline natukene läbi kurbuseprisma. Ta annab seda emotsiooni, jätab enda kujutlusvõimele natukene ruumi,” kirjeldas ta ning lisas, et üks tema suuri lemmikuid on Claude Monet.

“Kahtlemata on minu kunstiarmastusel piirid, on asjad, mis meeldivad mulle rohkem, ja asjad, mis mulle võib-olla vähem pakuvad. Igast asjast võib midagi leida, aga kunstimuuseumites on alati nii vahva näha, kuidas ma ennast mingis kohas käima jooksen ja mõnes kohas mitu tiiru teen. Selles mõttes on maitse erinev,” selgitas ta.

Teater

Meeldejääva teatrielamusena tõi Kai Realo välja Ugala teatris 1991. aastal välja toodud lavastuse “Armastus kolme apelsini vastu”, kus mängisid lavakunstikooli 13. lennu näitlejad.

“13. lend oli Viljandi lend, nad olid ikkagi vähemalt kaks aastat Viljandis ja tõid oma diplomilavastused ja sellised enneolematud ning huvitavad lavastused seal lavale. Ma olen “Armastust kolme apelsini vastu” julgelt kolm korda teatrisaalis näinud ja see oli selline elamus,” rõõmustas ta. “See 13. lend on minu lend. Ma ikkagi vaatasin kõik nende lavastused ära, mis Viljandis olid.”

Kuigi “Armastus kolme apelsini vastu” oli komöödialavastus, oli seal Realo sõnul palju ridadevahelisi vihjeid. “Kõik need asjad panid mõtlema ka päriselu sündmustele ja kuivõrd totakaid olukordi võib elu su teele tuua ja kuidas neid siis lahendatakse. Aga kahtlemata tundus nii uskumatu, et midagi nii naljakat on lavale toodud, harilikult kipuvad lavastused olema klassikalisemad ja dramaatilisemad,” selgitas ta.

Seriaal

Seriaalidest tõi Kai Realo välja “Seks ja linna”. “Ma mõtlesin aastaid tagasi, kas on kohane öelda, et sulle selline seriaal väga meeldib, aga siis ma jõudsin arusaamisele, et see on iseendast mingi osa mahasalgamine, kui sa teed näo nagu see ei läheks sulle korda,” leiab ta.

“Minu jaoks on see hästi haakunud just seetõttu, et need peategelased, siis kui see seriaal välja tuli, olid minuga enam-vähem üheealised. Mõned sünnipäevad, mis seal tähistati, võib-olla oli pool aastat vahet, kui sedagi. See läks sellest mõttes väga õigesse aega. Noorema ja vanemana ei oleks nendest asjadest nii sissevõetud olnud,” usub Realo.

Naise sõnul pani seriaal mõtlema selle üle, kuidas erinevaid olukordi lahendada. “Mismoodi mingitest mõtetest, tunnetest, olukordadest välja tulla ja mismoodi seda mitte teha. See oli võib-olla selline õppeprotsess,” sõnas ta.

“Seks ja linnas” on suurt rõhku pandud ka peategelaste välimusele. “Kui ma saaksin peategelase Carrie Bradshaw’ garderoobi kallale, siis ma ei tea, kas ma kogu tema garderoobi kannaksin, aga kamba peale kokku nende kõigi peategelaste garderoobist suudaksin pöörases vaimustuses olla,” nentis ta. “Ma ostsin endale Sarah Jessica Parkeri kingad selleks, et enda riidekappi ka täiendust anda, midagi, mis tuleb läbi selle seriaali.”

Kontsert

Kustumatu elamuse pakkus Realole ka The Rolling Stonesi “Bridges to Babylon” kontsert. “Ma ei saa sada protsenti kindel olla, aga ma arvan, et see oli mu esimene rokk-kontsert. Loomulikult sai käidud ka Michael Jacksoni kontserdil ja ka see oli vägev, aga see, mis toimus sellesl rokk-kontserdil, see oli ikkagi võrratu. Ma hüppasin terve selle kontserdi üles ja alla,” meenutas ta. “See oli elamus omaette, näha selliseid rokisauruseid sellist muusikat tegemas, see tunne tuleb meelde, kui silmad kinni panna ja mõnda selle plaadi lugu kuulata.”

Kai Realo’s tribute to Freddie Mercury in the cultural show was both heartfelt and captivating. She eloquently expressed the impact that Mercury had on her life and how he will forever hold a special place in her heart. This segment provided a touching glimpse into the admiration and respect that many people continue to have for the iconic musician. Realo’s words served as a reminder of Mercury’s enduring influence and the timeless nature of his music. It was a fitting homage to a legendary artist who continues to inspire and resonate with audiences around the world.