Kadri Liik: Navalnõi surma täpset põhjust me tõenäoliselt teada ei saa | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Kadri Liik, rahvusvaheliste suhete eksperdina, on jaganud mõtteid Aleksei Navalnõi mõrvajuhtumist. Tema sõnul on surma täpne põhjus tõenäoliselt teadmata, kuid see on tekitanud suurt rahvusvahelist muret. Liik on pühendunud selgitama seda keerulist olukorda, aidates inimestel mõista selle tagajärgi mitte ainult Venemaal, vaid ka kogu maailmas. Tema arvamus on oluline arutelude arendamisel ja teadlikkuse suurendamisel rahvusvahelistes küsimustes. Loodame, et ta aitab ka meil mõista seda olulist teemat siin Eestis.

Liigi sõnul ei saa me kunagi täit kindlust, kuidas Navalnõi hukkus. “Võib-olla kunagi tõde arhiividokumentidest ilmneb, aga kas seda ka usutakse? Kui keha kremeeritakse, siis enam midagi järele kontrollida ei saa. Täit kindlust nendes küsimustes me tõenäoliselt kunagi ei saa,” ütles Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemekspert Liik.

Tema hinnangul põhjustas Navalnõi surma Kremli kohtlemine. “Ta tapeti ühel viisil või teisel. Kui see oli terviserike, siis oli selle samamoodi tekitanud Kreml ja kohtlemine, mille osaks ta langes,” sõnas Liik.

Liik ei välista terviseriket, kuna Navalnõid oli varem keemiarelvaga rünnatud ning vangistuse jooksul piinatud.

Navalnõi surm Putini tegevust Liigi hinnangul ei mõjuta. “Kindlasti ei mõjuta see tema käitumist sõja osas,” ütles Liik.

“Putini suhtumine Navalnõisse – ma ei oska selle kohta midagi kindlat öelda. Meile meeldib mõelda, et ta kartis Navalnõid. Ma ei ole selles päriselt kindel. Võimalik, et Putin veenis ennast, et Navalnõi on mingi lääne projekt, sest ta oli Ameerikas ülikoolis käinud. Lääne agent, kelle lääs töötas üles Venemaal segadust külvama,” sõnas Liik.

Liigi sõnul on Venemaa elanikkond muutunud Kremli jaoks ennustamatuks. “Venemaa puhul on näha, et sõja tekitatud vaimne pinge on siiski kuhjunud. Aeg-ajalt see vallandub mingites ootamatutes aktsioonides – toetus Prigožinile või juudivastane pogromm Mahhatškala lennujaamas. Elanikkond on natukene ennustamatuks muutunud Kremli jaoks. Võib-olla pelgavad nad seda reaktsiooni natukene, aga mitte liialt. Neil on kõik põhjused eeldada, et nad hoiavad olukorra kontrolli all,” ütles Liik.

Liigi hinnangul on praegu inimesed tänavale tulnud emotsiooni ajendil, ning pikalt need meeleavaldused ei kesta. “Ma kardan küll, et need väljaastumised lõppevad samamoodi nagu protestid Navalnõi aresti vastu või protestid, kui sõda algas. Need kõik suruti maha,” sõnas Liik.

“Need on vaprad inimesed. Tingimused muutuvad järjest repressiivsemaks. Tulla välja teadmises, et sa ei jää anonüümseks lilledeasetajaks – kõik näod on Moskvas näotuvastussüsteemi abil võimalik tuvastada. Minu lugupidamine neile,” ütles Liik.

Liigi sõnul ei paista Venemaal järgmist Navalnõi väärilist opositsiooniliidrit.

“Mis muutis Navalnõi tugevaks, oli teatav karisma. Tal oli võrratu huumor. Ja see oli reaalne, mitte kuidagi õpitud,” kirjeldas Liik.

“Mis tegi ta eriliseks – Navalnõil õnnestus üles ehitada korralik organisatsioon Venemaa sees. Tema korruptsioonivastase võitluse fond – neil olid osakonnad regioonides, seal oli palju inimesi. See oli organisatsioon, mille laadset kellelgi teisel ei olnud. Tänapäeva Venemaal ma ei näe, et sellist oleks üldse võimalik luua,” ütles Liik.

Liik arvab, et kui Navalnõi poleks Venemaale naasnud, oleks ta kaotanud oma positsiooni Vene poliitikas.

“Ma arvan, et ta teadis hästi, et kui ta jääb Saksamaale, siis ta ei ole Venemaa poliitikas enam keegi. Seda oleme ju näinud. Inimesed, kes on läinud Venemaal eksiili, Vene poliitikud – nad räägivad palju, aga need on valdavalt tühjavõitu sõnad,” lausus Liik.

Liik arvab, et Navalnõid hakatakse mäletama kui märtrit.

“Ma arvan, et temast jääb nüüd selline puhas mälestus. Oleks ta elanud vangistuse üle, oleks ta kunagi naasnud Venemaa poliitikasse, mida ei saanud ju täielikult välistada, siis ma arvan, et me oleksime näinud kõiki tema nõrkusi poliitikuna. Võib-olla siis oleks see mälestus natukene keerulisem. Aga praegu ta jääb eredalt meelde kui inimene, kes ei kohtunud tagasi millegi ees ja läks lõpuni,” sõnas Liik.

Liigi hinnangul ei mõjuta Navalnõi surm lähiajal Venemaa poliitikat.

“Praegu mitte. Aga tuleviku perspektiivis, ma arvan, et venelastele endile on ikkagi väga hea teada, et selline inimene on olnud,” sõnas Liik.

“Kui Venemaa saatis tankid Prahasse, siis Venemaal läksid seitse inimest Punasele väljakule selle vastu demonstreerima. Nad kõik võeti kohe kinni. Aga Venemaal elades, aastate möödudes, ma nägin, kuidas venelastele oli oluline, et need seitse olid olemas. Vähemalt keegi läks. Ja nüüd meil on Navalnõi olemas,” ütles Liik.

Pevkur: Venemaa võimud käituvad kohutavalt repressiivselt

“Vikerhommikus” kommenteeris Navalnõi surma järelmeid kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul on Vene võimude käitumine kohutavalt repressiivne.

“Putin keerab kruve peale. Me nägime viimastel päevadel väga selgelt, kuidas inimesed, kes isegi lihtsalt jalutasid, koristati tänavatelt ära. Tänaseks on tulnud esimesed kohtuotsused, kus inimestele on kuni 14 päeva vangistust määratud. Selle eest, et nad kusagile lilli viisid,” ütles Pevkur.

“Ja sõnum on väga lihtne – ära topi nina välja, ära proovigi mõelda midagi, mis on režiimivastane.”

“Putinil pole kindlasti mingit illusiooni, et välismaailm ja vähegi demokraatlikult mõtlevad inimesed Venemaal ei jätaks Navalnõi verd Putini kätele,” sõnas Pevkur.

Möödunud nädalavahetusel toimunud Müncheni julgeolekukonverentsil kohtus kaitseminister Vene opositsionääridega. “Garry Kasparoviga rääkisime, Mihhail Hodorkovskiga rääkisime, rääkisime ka Valgevene opositsiooni vedajaga Svjatlana Tsihhanovskajaga. Need kohtumised on hästi vajalikud, et saaksime kuulda otse allikast, kuidas nemad Venemaal või Valgevenes olukorda näevad. Aga teisalt ka seda, et kuulata nende hinnangut Navalnõi juhtumile,” ütles Pevkur.

“Hodorkovski oli otsekohene. Ta ütles, et talle tundub, et tal läks hästi, et kõikide nende aastate jooksul ellu jäi. Ta ütles ka väga selgelt, et see pidi olema Putini sanktsioneeritud. Küll oli tal mõningaid kahtlusi sellepärast, et tema varasem hinnang oli see, et Putin ei soovi Navalnõi surma. Seda märtrisurma pole Putinile vaja. Pigem hoida teda pikalt vangistuses, kui surmata,” sõnas Pevkur.

Navalnõi surma põhjust me tõenäoliselt teada ei saa. “Ega me lõpuni seda infot teada ei saa. Õnneks rahvusringhääling näitas eile õhtul taaskord Navalnõi dokumentaali. Kes seda näinud on, teavad, kuidas Navalnõid esimest korda mürgitati. See operatsioon oli väga selgelt FSB ja Kremli poolt autoriseeritud,” sõnas Pevkur.

“Sellised asjad Venemaal kahjuks juhtuvad ja mingit demokraatliku riigikorraldust seal ei ole,” ütles Pevkur.

Allikas:
“Terevisioon”, intervjueeris Katrin Viirpalu ja “Vikerhommik”, intervjueerisid Taavi Libe ja Kirke Ert

In conclusion, it is unlikely that we will ever know the exact cause of Alexei Navalny’s illness and subsequent death. Kadri Liik’s assessment highlights the complexity and opacity of the Russian government’s actions and the difficulty of uncovering the truth in such cases. The international community must continue to demand transparency and accountability from Russian authorities, and support efforts to investigate and hold those responsible for Navalny’s fate. It is crucial for the world to stand in solidarity and apply pressure on the Russian government to uphold human rights and the rule of law.