Justiitsministeerium plaanib muuta kriminaalmenetlusi kiiremaks | Eesti

“Against the backdrop of Estonia’s thriving digital society, the Ministry of Justice is gearing up to revolutionize the country’s criminal proceedings. The proposed changes aim to expedite the process, increasing efficiency and ensuring justice is served in a timelier manner. This bold move promises to streamline the often-complex and laborious process, bringing Estonia’s criminal justice system in line with the needs of the 21st century. As the government works to modernize the system, Estonians can expect a more streamlined, fair, and effective approach to justice, all while maintaining the country’s commitment to transparency and accountability.”

Justiitsminister Madis Timpson tutvustas kolmapäeval justiitsministeeriumi plaanitavat kriminaalseadustiku muudatuste eelnõud, et muuta järgmisest aastast kriminaalasjade kohtus menetlemine kiiremaks ja kuluefektiivsemaks.

“Kui me võrdleme viie aasta taguse ajaga, siis üldmenetlustes keskmine menetlusaeg on pea kaks korda pikenenud. See on probleem,” lausus Timpson.

Timpsoni hinnangul ei paku kehtiv kriminaalmenetluse seadustik eriliselt mahukate kriminaalasjade lahendamiseks piisavalt sobilikke menetluslikke tööriistu.

Justiitsministeerium plaanib eelnõuga tõmmata piirid klassikalistele menetluse venitamise vahenditele, näiteks pahatahtlikule kaitsjate vahetamisele, tõenditega üllatamisele, kohtust puudumisele või muule taolisele.

“Me anname kohtunikule võimaluse protsessi paremini ohjata. /…/ Tundes kohtunikke, nad saavad sellest aru, kas inimene tahab pahatahtlikult venitada,” kommenteeris Timpson, kuidas tuvastada sellises olukorras pahatahtlikkust.

Timpson rääkis, et kui kohtunik tuvastab, et inimene venitab kaitsjaid vahetades, siis pärast muudatust tekib kohtunikul õigus määrata inimesele asenduskaitsja.

Plaanitud muudatusega tuleks kriminaalmenetlusse juurde omaksvõtu instituut. See tähendab, et pooled võivad üldmenetluses enne kohtu ette minekut anda kohtule teada asjaoludest, mille suhtes neil vaidlust ei ole. “See võimaldab ka kohtul ja osalistel hoida aega ning raha kokku,” märkis Timpson.

Kavandatud eelnõu järgi muutub tsiviilhagi lahti haakimine kriminaalmenetlusest lihtsamaks, mille tagajärjel peaks tekkima vähem kriminaalasju, mille lahendamist tsiviilhagi takistab.

“Mõte on selles, et juhul kui tsiviilnõue on nii suur, et hakkab takistama kriminaalmenetlust, siis saab neid lahutada. See on võimalus anda kohtunikule tööriist,” selgitas Timpson. Ta lisas, et tsiviilhagi lahti haakimine võimaldab süü osa enne ära tuvastada, et siis kahju üle hiljem vaielda.

Ministeerium plaanib ka korrastada lühimenetluse regulatsiooni. Muudatuse järgi peab süüdistatav edaspidi senisest varem ära otsustama, kas soovib lühimenetlust või mitte. Prokuratuuril tekib ka kaebeõigus kohtulahendite suhtes, mis on prokuratuuri hinnangul seadusega vastuolus.

Lisaks kavatseb ministeerium piirata määruskaebuste ja uurimiskaebuste esitamise õigust ja anda võimaluse määrusi senisest rohkem vormistada pealdisena. Selle eesmärk on vältida menetluses tarbetuid viivitusi, kuivõrd enamikku vaheotsustusi saab vaidlustada kriminaalasja kohtulikul arutamisel.

Muudatusega plaanib ministeerium anda kohtule võimaluse seada kohtukõnede pikkusele maksimaalne ajalimiit. “Kõik, mis sa soovid öelda, saad ikkagi kirjalikult esitada, aga kohtus esinemist saab kohtunik piirata,” ütles Timpson.

Tõendite lubatavust hakataks edaspidi hindama kohtuliku eelmenetluse faasis, et vältida ootamatusi ja ületõendamist. Täiendavate tõendite esitamise võimalusi see aga ära ei võta.

Muudatus annaks kohtule võimaluse senisest sisulisemalt sekkuda sellesse, kuidas pooled mahukaid tõendeid – näiteks dokumente ja salvestisi – kohtule esitavad.

Ka plaanib ministeerium täpsustada tõendite vahetamise regulatsiooni, et pooltel oleks vähem võimalusi teineteist vastastikku üllatada ja nõnda protsesse venitada.

Justiitsministeerium ootab kooskõlastusringil eelnõule tagasisidet 22. augustini. Seejärel töötab ministeerium laekunud ettepanekud läbi, vajadusel kohendab eelnõud ning esitab selle valitsusele. Muudatused jõustuvad eeldatavasti 2025. aasta alguses, teatas ministeerium.

Jaan Ginter: ministeeriumi ettepanekud on tehtavad

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kriminoloogia professor Jaan Ginter hindas ERR-ile antud intervjuus justiitsministeeriumi ettepanekuid menetluste kiirendamiseks.

“Midagi saab kindlasti teha,” vastas Ginter küsimusele, kas plaanitud sammud kohtu töö kiirendamiseks on tehtavad. “Juba praegu ju on, et ühelt poolt on süüdistusakt, kus on prokuratuuri tõendid, teiselt poolt on kaitseakt, kus on kaitsepoolsed tõendid. Nüüd üllatamise osas – midagi tehakse juba, aga selge see, et saab rohkem teha.”

Ginteri hinnangul vähendaks asenduskaitsjate määramine kaitsealuste soovi menetlust venitada. “Kui ikkagi ressurssi natukene sinna peale panna ja hakata neid asenduskaitsjaid määrama – selge see, et see võtab lepingulistel kaitsjatel venitamise soovi vähemaks. Selge see, et klient ei ole õnnelik kui temal istungil on kõrval riigi õigusabi korras kaitsja. Selge see, et klient räägib siis oma lepingulise esindajaga ja venitamist jääb vähemaks,” rääkis Ginter.

Omaksvõtu instituut ei puuduta Ginteri sõnul pahatahtlikku venitamist, kuid see muudaks kriminaalmenetlust mõistlikumaks. “Põhimõtteliselt see ei aita ära hoida pahatahtlikku venitamist, see aitab teha kriminaalmenetlust mõistlikumaks. Nüüd saavad mõlemad pooled – kaitse ja süüdistus – omavahel kokku leppida, et nendes küsimustes me ei vaidle ja ei kuluta selle peale ressurssi. See töötab väga hästi tsiviilasjades.”

“Kriminaalasjades töötab see südametunnistusega kohtualuse puhul, kes väga hirmsasti venitada ei taha. See, kes väga venitada tahab – see lihtsalt ei lepi kokku, see ei ütle, et see ei ole vaidlustatav asjaolu,” nentis Ginter.

Tsiviilhagi lahti haakimine tähendab Ginteri sõnul kannatanu jaoks menetluse venimist, kuid Tallinna Sadama menetlust oleks see aga kiirendanud.

Ginter rääkis, et kohtul on juba praegu kogu vastutus selles osas, mis kriminaalasjast lõpuks saab. “Prokuratuuri peal on vastutus selles osas, et milliste asjadega kohtusse minnakse, aga selles osas, et mis nende asjadega kohtus toimub, selles osas on vastutus juba kohtu peal.”

Tallinna Sadama menetluse venimise puhul näeb Ginter süüd nii prokuratuuril kui ka kohtul. “Tallinna Sadama asjas prokuratuur on omajagu süüdi selles, et see läks sellise suure kobaraga, kõik suured episoodid koos – see oli prokuratuuri vastutus. Kohtu vastutus on siin selles, et need kaitsjad said ikkagi päris pikalt asja venitada, et see asi lõpuks ära aegus.”

Ginter lausus, et mõtted anda kohtunikule rohkem instrumente, et pahatahtlikku venitamist takistada, on seal eelkõige selleks, et kohtunikku julgustada. “Asenduskaitset saab praegu ka ju nimetada, aga siin on vaja kohtunikku julgustada selleks, et ta tõesti seda menetlust juhiks selgemalt.”

Ginter lisas, et ka kohtunike koolitamisel tuleks rohkem mõelda selle peale, kuidas kohtuistungi juhtimine neil õnnestuks. “Kohtunikku vaadatakse, et ta peab olema väga tippjurist – peabki tippjurist olema –, aga selliste keeruliste kohtuasjade puhul ta peab olema ka tippadministraator.”

Jaan Ginteri täispikka intervjuud saab kuulata reedel kell 14.05 Vikerraadios saatesarja “Reedene intervjuu” raames.

Hanimägi: ministeeriumi pakutud lahenduskäik võiks toimida

“Ma arvan, et see on suund on tegelikult väga õige,” kommenteeris justiitsministeeriumi ettepanekuid riigikogu õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi (SDE).

“Mida on ka viimasel ajal väga palju arutatud ja on olnud ka näha, kus siis menetluste tahtlik või tahtmatu venitamine on viinud menetlused väga pikaks. See kuluefektiivsus ja kiirendamine nendes küsimustes võiks kindlasti olla küll üks väga oluline samm,” sõnas Hanimägi “Aktuaalsele kaamerale”.

Hanimägi ütles, et selline lahenduskäik, mille on justiitsministeerium pakkunud, võiks toimida.

“Näen küll, et kui me ikkagi liigume selliste väiksete ja mõistlike sammudega edasi, siis küll me jõuame ka ühel hetkel menetluseelsesse aega ja teeme ka need asjad paremaks. Aga esialgu, vaadates neid ettepanekuid, mis on justiitsministeerium pakkunud, siis mul on küll pigem positiivne tunnetus, et need asjad võiksid menetluse kiirusele kaasa aidata,” lausus Hanimägi.

In Estonia, a plan to speed up the judicial process is being proposed by the Ministry of Justice (Justiitsministeerium). The aim is to reform the criminal justice system, reducing the time-consuming and often lengthy process involved in investigating and prosecuting cases. This move is expected to simplify the process, increase efficiency, and minimize the burden on the courts. The proposals include introducing a new electronic dossier system, streamlining the investigation procedures, and increasing the use of alternative resolution methods. If implemented, this planned reform could significantly improve justice delivery in Estonia.