Justiitsministeerium ei plaani sideandmete lauskogumist lõpetada | Eesti

In the heart of the digital society, Estonia has been at the forefront of embracing innovation and transparency. The Estonian Ministry of Justice has taken a pioneering step by refusing to give in to pressure to halt the processing of side data. This bold move showcases the government’s commitment to upholding the rule of law and protecting the privacy of its citizens. As the world grapples with the complexities of data privacy, Estonia is boldly charting a new course, refusing to compromise on its values of openness and trust.

Eesti kogub endiselt kõigi inimeste sideandmeid, kuigi see on Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Justiitsministeerium andmete kogumise lõpetamiseks seadust muuta ei plaani.

Eestis reguleerib sideandmete kogumist elektroonilise side seadus (ESS), mis kohustab sideteenuse pakkujaid erinevaid andmeid koguma ning aasta jooksul side toimumisest säilitama.

Näiteks tuleb telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutajal salvestada nii helistaja number, kliendi nimi ning aadress, kõne algus- ja lõpuaeg kui ka kärjetunnus, mis näitab, millisest tugijaamast kõne või sõnumi saatmine algatati või lõpetati.

Internetiühenduse, elektronposti ja internetitelefoni teenuse osutajad peavad salvestama aga näiteks nii elektronposti või veebi vahendusel tehtud kõnede teenuse kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäeva ning kellaaja kui ka telefoni- või mobiiltelefonivõrku siseneva side kasutajatunnuse ja telefoninumbri.

Euroopa Kohus on märkinud, et ESS-i alusel säilitatud andmed võimaldavad teha väga täpseid järeldusi inimese eraelu kohta, näiteks millised on tema harjumused, elukoht, igapäevased liikumisteed ja sotsiaalsed suhted.

Andmete lausaline kogumine ning säilitamine on vastuolus nii Euroopa Liidu õiguse kui ka põhiseadusega.

Riigikohus otsustas juba 2021. aasta suvel, et riik ei saa enam sideasutuste kogutud andmeid kuritegude uurimiseks välja nõuda, kuna andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Õigusvastaselt säilitatud andmete väljanõudmisega rikutaks ka põhiseadusega tagatud õigust eraelu puutumatusele.

Riigikohtu otsusest lähtuvalt võttis riigikogu 2021. aasta lõpus vastu seadusemuudatuse, millega saab sideandmeid kasutada vaid kohtu loal – varem sai seda teatud juhtudel teha ka prokuratuuri loal. 

Sideandmete väljastamiseks esitatud taotluste arv on pärast seadusemuudatust märgatavalt vähenenud: kui 2020. aastal anti välja 2828 luba andmete kasutamiseks, siis 2022. aastal lahendas kohus vaid 376 taotlust.

Siiski ei lahenda riigikohtu hinnangul lubade andmise pädevuse prokuratuurilt kohtule viimine vastuolu Eesti ja Euroopa Liidu õiguse vahel, kuna andmete ennetav säilitamine rikub eraelu puutumast hoolimata juurdepääsule seatud tingimustest.

Justiitsministeeriumil aga seadust muuta plaanis ei ole ning andmete lausaline kogumine jätkub.

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutteruse sõnul oodatakse suuniseid Euroopa Liidust. 

“Euroopa Liidu tasandil käivad jätkuvalt kohtuvaidlused ja arutelud, kuidas peaks sideandmetele juurdepääsu võimaldama (muuhulgas riigi julgeoleku tagamise vajadusi arvestades). Seetõttu on Eesti selle valdkonna regulatsioonide ise muutmise suhtes olnud pigem ettevaatlik,” ütles Lutterus teisipäeval ERR-ile.

Sideettevõtted on aastate jooksul Eesti ja Euroopa liidu õiguse vastuolule tähelepanu juhtinud, lootes õigusselgust leida. Nii Tele2 kui Elisa juristide sõnul seda siiani ei ole.

“Sideandmete säilitamise ja töötlemise õigusnormid, mis on vajalikud kuritegevuse vastu võitlemiseks, tuleb Eestis tervikuna üle vaadata ning EL-i õiguse ja Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlla viia,” sõnas Elisa peajurist Allan Aedmaa.

Seadusest tulenevalt jäävad andmete kogumise ja säilitamisega tekkinud kulud sideettevõtete enda kanda.

Telekomiettevõtted neile andmete kogumise ja säilitamisega kaasnevaid lisakulusid avaldama ei söandanud, kuna ESS-is nõutud andmeid säilitatakse koos teiste, ärilistel eesmärkidel kogutavate andmetega.

Samas nendib Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit 2021. aastal õiguskantslerile saadetud kirjas, et näiteks IP andmete töötlemine ja erinevate kasutajaseansside võrdlemine tähendab suuremahulist ressursikulukat andmetöötlust.

Siseministeerium soovib elektroonilise side seaduse muutmist

Siseministeerium soovib aga muuta elektroonilise side seadust selliselt, et oleks tagatud sideandmete säilitamine ja nendele juurdepääs riigi julgeoleku ja raske kuritegevuse, sh terrorismi vastu võitlemise eesmärgil.

“Tänapäeval on suur hulk kuritegusid kolinud internetti, mis tähendab, et ainukesed jäljed, mis (küber)kuritegudest maha jäävad, ongi need sideandmed ja ilma neid omamata pole politseil võimalik neid kuritegusid avastada. Kuna politsei reageerib juba toimunud sündmustele, vajab politsei ajaloolisi andmeid ja kui neid ei ole säilitatud, siis jäävad kurjategijad sageli karistamata,” selgitas siseministeeriumi nägemust osakonnajuhataja Kristian Pärt.

Pärt möönis seejuures vajadust kaitsta inimeste eraelu puutumatust, kuid lisas samas, et igal ühiskonna liikmel on õigus ka riigi ja seaduse kaitsele. “Peame leidma mõistliku tasakaalu eraelu puutumatuse ning riigi ja ühiskonna julgeoleku ja turvalisuse vahel.”

In conclusion, the Estonian Ministry of Justice has no plans to discontinue the collection of personal data. Despite growing concerns over data privacy, the ministry remains committed to its current approach. This decision has sparked controversy, with some arguing that the collection of sensitive information is a violation of citizens’ rights. As Estonia continues to navigate the complexities of data protection, it is crucial that the government prioritizes transparency and accountability in its handling of personal data.