Jüri gümnaasiumi streigijuht: õppematerjali me järele ei õpeta | Eesti

Tensions rise at Jüri gümnaasium as the faculty goes on strike, led by one determined teacher. Refusing to work with outdated and inadequate teaching materials, they demand better resources for their students. The strike has garnered attention and support from the community, shining a light on the struggles of educators in Estonia. As the school grapples with the impact of the strike, the determination of the teachers to provide a quality education for their students is evident. This is more than just a labor dispute – it’s a fight for the future of education in Estonia.

130 õpetajaga Jüri gümnaasiumis plaanib esialgse küsitluse põhjal 22. jaanuaril algavast üldstreigist osa võtta umbes 80 protsenti õpetajatest. Kuigi sisuline korraldus ja palga maksmine streigi ajal jääb koolipidajate kanda, ei näe õpetajad, et materjal järele tuleks õpetada.

“Praegu eeldatakse meilt seda, et kui me streigime, siis pärast tuleb meil see töö järgi teha. Samas nad ei taha selle töö eest meile palka maksta. Ja siis tekibki küsimus kas me peame järgi õpetama, kui meile selle töö eest ei maksta? Järelikult me jätamegi augu,” ütles Jüri Gümnaasiumi streigijuht Kersti Kaldmäe. 

Kuigi üldstreik saab olema tähtajatu, on mitmed haridustöötajad väljendanud valmisolekut nädalaseks streigiks.

Haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri märkis, et isegi sellisel juhul on see Eesti ajaloo kõige suurem streik.

“Siiani kõige suurem oli eelmine streik, mis oli kuni kolm päeva, et see on ikkagi märgiline kindlasti. Aga samas väga paljud asutused on öelnud, et nemad on nõus ka oluliselt kauem streikima. Aga eks see praegusel hetkel ikkagi natukene mõjutab, et me alusharidusega ja kutseharidusega peame minema toetusstreigi peale,” sõnas Voltri.

Haridustöötajate liit palus advokaadibürool hinnata lasteaia- ja kutsehariduse õpetajate streigis osalemise seaduslikkust. Õiguslikult võivad nemad liituda vaid kolmepäevaseks toetusstreigiks.

Kuue õpetajaga Tallinna Pae lasteaias oleks pisikese kollektiivi tõttu keeruline tagada valverühma töö ning vanemate vaeva säästmiseks sealsed töötajad streikimisest loobuvad.

“Tänase hommiku seisuga ei olnud mul veel mingit infot, aga nüüd on õpetajad otsustanud streigist loobuda, nende põhjenduseks on, et kuna me oleme selline väikene maja ja toetada lapsevanemaid ja lapsi, et mitte jätta neid koju, sest lapsevanemad peavad palgata puhkusele jääma ja lapsed ei saa mängida. Meie tõttu siis pered kannataksid,” rääkis Pae lasteaia direktor Kristi Viik.

Sellegipoolest on kolleegid streigi poolt ning loodavad tulemustele, eelkõige õpetajate töökoormuse läbirääkimisetele.

Kersti Kaldmäe nentis, et lapsed on streigi tõttu süütud kannatajad. “Aga ma arvan, et läbi laste me saame anda edasi sõnumi tulevikku, et palun mitte katteta lubadusi anda. Et ei ole ilus teadlikult valetada valijatele,” sõnas Kaldmäe.

Kahe nädala pärast alustavad üldhariduskoolide õpetajad üldstreigiga. Kuni kolmepäevase toetusstreigiga saavad 24. jaanuaril liituda ka lasteaedade ja kutsekoolide õpetajad.

In conclusion, the strike at Jüri high school in Estonia is a reflection of the frustration and dissatisfaction among teachers regarding their working conditions and lack of resources. The strike leader’s statement about not teaching according to the curriculum is a clear indication of the severity of the situation. It is imperative that the authorities address the concerns of the teachers and provide the necessary support and resources to ensure quality education for the students. This strike serves as a wake-up call for the education system in Estonia to prioritize the well-being of its teachers and the quality of education provided to the students.