Julianna Jurtšenko: automaksule pole ühtegi õigustust | Arvamus

Tere tulemast Eesti! Julianna Jurtšenko on saanud tuntuks oma kirgliku arvamusega autode maksustamise kohta. Tema arvamusartikkel “Automaksule pole ühtegi õigustust” on tekitanud palju kõneainet üle terve riigi. Jurtšenko usub, et autode maksustamine on ebaõiglane ja ebavajalik ning ta argumenteerib oma seisukohta põhjalikult ja veenvalt. Olgu teie seisukoht milline tahes, Julianna Jurtšenko arvamus on kindlasti väärt lugemist ja arutelu.

Valitsuse sõnul peaks automaks suunama väiksemaid ja keskkonnasõbralikumaid autosid kasutama. Kui samal ajal kärbitakse teede ehituseks mõeldud raha, siis tekib küsimus, kuidas maanteedel väikese autoga hakkama saada, kirjutab Julianna Jurtšenko.

2017. aastal kehtestas Keskerakonna juhitud valitsus suuremas osa Eesti maakondades tasuta ühistranspordi. Tänavu muutus ühistranspordi kasutamine kõigis maakondades jälle tasuliseks ja seda valitsuse eesotsas oleva Reformierakonna eestvedamisel.

2022. aastal tehti maakondades tasuta ühistranspordiga 22,2 miljonit sõitu. Statistika tõestab, et tasuta ühistranspordi kasutuselevõtuga on selle kasutamine oluliselt suurenenud nii Eesti maakondades kui ka pealinnas. Arvestades jutuks olevaid vahemaid, on selge, et suurem osa kasvust on tulnud tänu sellele, et inimesed on läinud eraautodelt üle ühistranspordile. See näitab, et reform ei teeninud vaid maakonna elanike huve, vaid avaldas positiivset mõju ka keskkonnale.

Töötavale inimesele tähendas tasuta ühistransport ligi 700 eurot kokkuhoidu aastas. Eesti maapiirkondade keskmisi palkasid arvestades võrdub see inimese ühe kuu sissetulekuga. Olukorras, kus niigi kõik hinnad tõusevad, on see maapiirkondade elanikele väga suur löök.

Paraku ei ole ühistransport alati sobiv viis ringiliikumiseks ning suurpered valivad igal juhul auto. Jällegi tuleb tunnistada, et Eesti teed on viletsas seisus ning kohati saabki maapiirkondades liikuda vaid suurema ja võimsama autoga, mis uue seaduse järgi langeks suurema maksu alla ja tooks seda omavale perele ligi 400 eurot lisakulu. Suurpere jaoks ei ole auto luksus, vaid igapäevaelus hakkama saamise tingimus.

Isegi kui mitte süveneda ühistranspordi tehnilistesse küsimustesse ega püüda määratleda, millist autot keskmine maakonna elanik kasutab, ei pea olema keskkonnaekspert mõistmaks, et buss teeb keskkonnale vähem kahju kui kümned autod, mis tõenäoliselt Eesti teedele sel aastal naasevad. Ja seda iga teise tasuta bussi kohta.

Kui jutuks tuleb positiivse keskkonnamõju tagamine läbi ühistranspordi populariseerimise, siis see riigile justkui ei sobi. Samal ajal paistab, et sama küsimuse lahendamine keset majanduskriisi hullude maksude kehtestamisega on asjaosaliste hinnangul täiesti elluviimist väärt idee.

Kuhu läheb automaksust saadud raha? Rahandusminister Mart Võrklaev ütles, et raha läheb igale poole. Ma ei tea, kuhu see läheb, kuid mitte teede ehitamiseks või korrashoiuks. Sest samal ajal automaksu vastu võtmisega kinnitas valitsus teehoiukava, mis sisuliselt tähendab tagasiminekut.

Selle kava kohaselt on meil järgnevaks neljaks aastaks raha neli korda vähem, kui vaja oleks. Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja selle mõningaseks parandamiseks igal aastal umbes 210 miljonit eurot. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt 114,5 miljonit eurot aastas. Kruusateede kõvakatte alla viimiseks pole järgnevateks aastateks üldse raha ette nähtud. Ka transpordiamet märkis, et teede taastamine on oluliselt kulukam, kui korras hoidmine.

Siit tekib küsimus, kas Eesti valitsusel on topeltstandardid või on nad lihtsalt raha ja võimu taga ajades oma valede ringi kinni jäänud? Valitsuse sõnul peaks automaks suunama väiksemaid ja keskkonnasõbralikumaid autosid kasutama. Kui samal ajal kärbitakse teede ehituseks mõeldud raha, siis tekib küsimus, kuidas maanteedel väikese autoga hakkama saada. Või kuidas peaks suurpere lapsed kooli või lasteaeda viima. Bussiga? Tasuta bussisõit kaotati, kuid lubatud liinivõrgu tihendamist pole eelarvekärbete tõttu aga tulemas.

Julianna Jurtšenko has made a compelling argument against the implementation of a car tax in Estonia, citing various economic and social reasons why such a tax would be unjustifiable. Her well-researched and articulate opinion piece has shed light on the potential negative impact of imposing additional financial burdens on Estonian citizens, particularly those in rural areas. Jurtšenko’s strong stance on this issue is commendable, and her article serves as an important contribution to the ongoing public dialogue surrounding the potential introduction of a car tax. It is clear that there are valid concerns and considerations that must be carefully weighed before any such policy is implemented in Estonia.