Jari Pärgma: viipekeelest Eesti Laulul ja argipäevadel | Arvamus

Tere tulemast! Jari Pärgma on Eesti viipekeele tõlgendaja, kelle oskuslik ja emotsionaalne viipekeel on võlunud nii Eesti Laulu lavalaudasid kui ka argipäevaseid olukordi. Tema ainulaadne võimekus viibelda muusika ja sõnade tõlgendamisel on võtnud südamed enda valdusse ning tema esitusi on tunnustatud nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Pärgma on suureks inspiratsiooniks kõigile, kes omavad huvi Eesti viipekeele ja kultuuri vastu ning tema looming on oluline osa meie rikkast kultuuripärandist. Astu sisse ja avasta Jari Pärgma võluv maailm!

Eesti Laulu viipekeelse tõlkega saavutasime rohkem kui 100 000 inimese tähelepanu ja saime rääkida sellest, mis on eesti viipekeel ja laulutõlge. Praegu valdab eesti viipekeelt vaid 4500 inimest. Kas suudame kümne aasta jooksul nende arvu suurendada, küsib Jari Pärgma.

Eesti Viipekeele Selts ja ERR tegid koostööd Eesti Laulu muusikatõlke korraldamisel. Peamine eesmärk on tagada ligipääsetavust, kuid samuti tuua kaks erinevat kogukonda üksteisele lähemale ja tõmmata eesti viipekeelele tähelepanu.

Sotsiaalmeedias on väljendatud arvamust, et eesti viipekeele tõlge aitas rohkem laulu sisu mõista, mis kinnitab levinud väidet, et kehakeel toetab verbaalset suhtlust vähemalt 70 protsenti.

Paljud arvavad, et eesti viipekeelt on keeruline õppida, küsimus on pigem teadmatuses. Eesti viipekeelel on küll teine modaalsus, kuidas väljendada oma mõtteid, aga samal ajal ei erine see paljudest teistest keeltest, kuna eesti viipekeelel on ka keelesüsteem. On grammatika, semantika, samuti on kalambuuri ning saab mõistatusi ja metafoore väljendada jne.

Ei tohi aga unustada, et Eesti Laulu finaal kestis kolm tundi ning iga tallinlane saabki tõlketeenust kasutada ainult kolm tundi kuus. Mõelda vaid, et igale tallinlasele on antud võimalus vaid kord kuus kolm tundi televiisorit vaadata. Selle koostöö raames on saavutatud küll palju tähelepanu, aga kui palju samme me oleme valmis astuma, et ligipääsetavuse olukorda parandada?

Põhikoolis, keskkoolis ja kutsekoolis on vaegkuuljatel ja kurtidel hariduse omandamine oluliselt lihtsam kui kõrgkoolis. Tallinna Majanduskoolis on tänu nende huvile tagatud sajaprotsendiline viipekeele tõlketeenus.

Paraku on kõrgharidusele vähe tähelepanu pööratud ja tõlketeenuse kulude katmiseks mõeldud summa on jäänud samaks rohkem kui kümme aastat. Kümne aastaga on elu palju kallimaks läinud, tol hetkel oli võimalus tellida tõlget 25 akadeemilisele tunnile, nüüd saab ainult alla kümne tunni.

Kas ligipääsetavus ja viipekeeletõlke saamine on privileeg või mitte, see jäägu igaühe otsustada. Arusaamatu on aga see, miks ei taheta toetada kurte kõrghariduse omandamisel, muuta ühiskonda tugevamaks ja aidata kurtidel anda panus ühiskonda, nagu näiteks mina seda teen.

Mina olen TLÜ nooremteadur ja eesti viipekeele uurimisrühma liige. Ma uurin eesti viipekeelt, panustan ühiskonda. Praegu valdab eesti viipekeelt vaid 4500 inimest. Kas suudame kümne aasta jooksul nende arvu suurendada?

Võib-olla tuleks korraldada igas koolis eesti viipekeele õpet, võib-olla suurendada tõlketeenuse mahtu. Kõik on teostatav. Aga võib-olla jäämegi nautima vaid ühte “säraküünla hetke”, mil kõik pööravad sellele tähelepanu, sest eesti viipekeel aitas kuuljatel muusika sisu mõista, aga ülejäänud muutused jäävad tulemata.

In conclusion, Jari Pärgma’s advocacy for sign language in Estonia, both in the entertainment industry and in daily life, is commendable. His efforts to raise awareness about the importance of inclusivity and accessibility for the deaf and hard of hearing community are truly inspirational. By promoting the use of sign language in the widely popular Eesti Laul and in everyday interactions, Pärgma is breaking down barriers and creating a more inclusive society. It is crucial for everyone to have equal opportunities to participate and communicate, and Pärgma’s work is a significant step towards achieving this goal in Estonia.