Jaano Haidla: RMK kestvuslepingud tõid puidusektori arenguhüppe | Arvamus

“Among the quiet villages and lush forests of Estonia, a revolution is brewing. Jaano Haidla, a stalwart figure in the country’s sustainable development, has been driving the conversation on environmental stewardship and economic growth. His tireless efforts have yielded remarkable results, particularly through RMK’s (State Forest Management Centre) long-term leases, which have injected new life into the forestry sector. In this thought-provoking article, Haidla shares his vision for a harmonious balance between nature and industry, and explores the innovative approaches that have made Estonia a leader in sustainable forest management.”

Riigikontrolli värskes auditis “Riigimetsa Majandamise Keskuse puidumüük kestvuslepingutega kokkuleppehinna alusel” on justkui kaks poolt. Ühelt poolt annab see RMK-le suunised, kuidas kestvuslepingute protsessi läbipaistvamaks muuta, mis on kahtlemata mõistlik ja tervitatav. Teiselt poolt ütleb riigikontroll selgelt, et auditis ei auditeeritud kestvuslepingute mõju puidutöötlemise investeeringutele, tööhõive suurendamisele, puidutööstuse lisandväärtuse kasvu või regionaalarengule.

Nii jääb auditis selgitamata laiem kontekst, millises keskkonnas ja millisel eesmärgil otsused sünnivad. Graanul Investi Osula tehas on ilmekas näide, kus riigi, omavalitsuste, RMK ning erasektori puidutööstuste koostöös rajati Lõuna-Eestis tühjale kohale tipptasemel ringmajanduslik metsa-puidutööstuste klaster.

Kümneid miljoneid eurosid maksnud Osula pelletitehase investeeringule eelnesid eelmise kümnendi alguses kontaktid omavalitsuste, suurimate tarnepartnerite, sealhulgas RMK-ga, ning samuti saetööstustega. See kõik on suurte investeeringute puhul loomulik eeltöö. Hädavajalik, et midagi luua ja arendada.

Tõsi on, et muu hulgas oli toona jutuks ka võimaliku RMK omandis oleva ning tehase jaoks sobiva kinnistu leidmine ja müük Osula pelletitehase rajamiseks. Taolist tehingut siiski ei sündinud ja sobiv maatükk osteti Toftani saeveskilt otse nende tehaste vahetusse lähedusse, millest sündis üks Eesti tugevamaid puidutöötlemise klastreid.

Tänaseks kipub ununema, et toona polnud küttepuu Kagu-Eesti kohalik hinnatase Eesti keskmisega võrreldav. Vastupidi, kümmekond aastat tagasi veeti Kagu-Eesti kütte- ja paberipuu valdavalt sadamate kaudu Eestist välja ja kuna Kagu-Eesti kaugus sadamatest on ca 150 kilomeetrit, siis metsa ääres oli nende sortimentide hind nullilähedane, sest transpordikulu oli ebamõistlikult suur.

Nii oli suurimal metsaomanikul RMK-l kui ka sadadel kohalikel eramaaomanikel mure, kuhu müüa piirkonna metsamajandamise käigus tekkinud väheväärtuslik puit nii, et see oleks võimalikult tulus. Seejuures on Eestis keskmisena ligi 60 protsenti metsas raiutud puidust kvaliteetne saepalk ja 40 protsenti väheväärtuslik küttepuu, mida saetööstused ja vineeritehased väärindada ei suuda.

Ühishuvi toel sündiski Osulas puiduklaster, kus Toftani tehased annavad saepalgile lisaväärtuse ning Graanul Investi pelletitehas toodab saetööstuse jäägist saepurust ning metsatööstuse jäägina küttepuidust puidugraanuleid, andes kohalikule madalaima kvaliteediga toormele kõrgeima võimaliku lisandväärtuse.

Kõige madalama kvaliteediga jäägid – peenematest okstest metsahake ning tööstuste puukoor, põletatakse Graanul Investi Osula koostootmisjaamas maksimaalse kasuteguriga elektrienergia ning soojuse tootmiseks, mida omakorda kasutab puidu kuivatamiseks nii pelletitehas kui ka saetööstus.

Riigi ja erasektori koostöös loodi läbi kestvuslepingute puidutööstuses majandusmudel, mis annab tööd tuhandetele eestimaalastele, rahastab omavalitsusi ja kvaliteetset elukeskkonda äärealal, tagab RMK-le ning erametsaomanikele kõrgeima hinnaga kohaliku turu ja panustab riigieelarvesse, kust tasutakse muu hulgas nii õpetajate palgad kui ka riigi kaitsekulud. See kõik sai võimalikuks tänu osapoolte ausale ja avatud suhtlemisele.

Kestvuslepingud ning nende abil ka kohaliku tööstuse areng on loonud koostöös ettevõtetega varem väärtusetuks peetud puidule piirkonna kõrgeima hinna.

Võimas pööre puidutööstuses

Ilma igasuguste kahtlusteta on Eestis kohapeal väärindatud puidu lisandväärtus kohalikule majandusele ning riigieelarvele kordi suurem kui tooraine sadamate kaudu Skandinaavia tööstustele müümine. Kuid on veel üks tahk, mis millegi pärast on ka riigikontrolli auditis kahe silma vahele jäänud.

Majandusinimestena vaatame hindade võrdlusel mitte kitsalt Eesti, vaid laiemalt regiooni turgu. Ümbritsevatel turgudel, näiteks Lätis või Soomes, on hinnad olnud vaadeldaval perioodil (2017-2022) madalamad kui Eestis. Teisisõnu Eesti energiapuidu hinnad on ajalooliselt olnud 10-20 protsenti kõrgemad kui Lätis ja Soomes.

Põhjuseid on mitmeid alates Eesti sisesest tihedast konkurentsist (mida uued investeeringud tagant tõukavad), naabritest suuremast puidupõhise kaugkütte osakaalust kuni Eesti turgu hüppeliselt mõjutanud Eesti Energia suure mahuga küttepuidu hanked Narva elektrijaamades elektrienergia tootmiseks.

Selle kõrval on oluline mõista, et erinevate hinnamehhanismide tulemused võivadki olla erinevad. Ilmekas näide, millega avalikkus on kokku puutunud on, elektrienergia ost. Elektrit saab osta nii tunnikaupa börsilt või fikseerides hinna pikemaks ajaks. Olenevalt turusituatsioonist vahepeal on üks lahendus kasulikum ostjale, vahel aga jälle müüjale. Kas väide, et sellised tehingud ei ole tehtud turuhinnas, on tegelikult ka adekvaatne? Kui vaadata perioodi 2017-2022, siis küttepuu turul on sinna perioodi jäänud sisse kaks sündmust, mida pikaajalise lepingu sõlmimisel ei olnud võimalik ette näha.

Väga sajune 2018. aasta teine pool, mis tegi metsa üles töötamise väga keeruliseks ja Ukraina sõda, mis keeras puiduturu pea peale. Kogu ülejäänud perioodi on pikaajaline hind olnud pigem kallim kui lühiajaline oksjonihind. Seega riigikontrolli üldistus, justkui oleks puitu olnud spot-turul võimalik kallimalt müüa, on tagantjärele tarkus, millega paraku suurt midagi pole peale hakata. 

Aus on välja öelda, et kestvuslepingud tagavad stabiilse hinnad, mis aga ei tähenda, et parima hinna igal ajahetkel. On perioode, kus kestvuslepingu hind võib olla soodsam teatud ajahetke turuhinnast, kuid ka vastupidi, kus kestvuslepingu hind on kõrgem kui turuhind konkreetsel ajahetkel. Ka RMK-ga sõlmitud pikaajalised lepingud on töötanud selliselt.

Kestvuslepingud on äriettevõtete vahel igapäevased ning ülemaailmselt kõikidel turgudel levinud äripraktika. Energia ja energiakandjate turgudel, milleks on ka küttepuit, on pikaajalised kestvuslepingud rahvusvaheline tavaline äripraktika. Selline võimalus on kasutusel mitte ainult puiduturul, vaid laiemalt, alates elektrist ja lõpetades peaaegu kõikide toorainetega.

Koostöö loob väärtust

Kokkuvõtteks tooksin välja kolm punkti. Esiteks, lepingute sõlmimise ajal oli RMK-le pakutav hind oluliselt kõrgem piirkonna turuhinnast ja RMK-l tekkis lisaks võimalus oluliselt kokku hoida transpordikuludelt, mis tegi selle kokkuleppe väga kasulikuks. Teiseks, tänu uutele investeeringutele on tekkinud Eesti sees reaalne konkurents küttepuu turul ja see on ka põhjus, miks meie hinnatase on siin oluliselt kõrgem lähipiirkonna riikidest, millest suurima puidumüüjana saab RMK ka suurima võidu.

Kolmandaks, võrrelda erineva kehtivusaja ja struktuuriga lepinguid lühiajaliste spot-lepingutega ei ole adekvaatne. Veelkord, kui ei oleks kestvuslepingute alusel tehtud investeeringuid, ei oleks ka kedagi, kes lühikesel turul oksjonite korras puidu eest häid pakkumisi teeks.

RMK kestvuslepingutes on olnud ka puuduseid, millele riigikontroll viitab ja mida RMK praegune juhtkond on juba lahendanud või lahendamas. Samal ajal tuleb tunnistada, et RMK ja puitu väärindava Eesti metsatööstuse avatud koostöö toel pöördus alates 2010-dest mastaapne ümarpuidu eksport Skandinaaviasse siinse metsandussektori edulooks. Puidu jäämine Eestis tegutsevatele tööstustele tagas töö kokku ligi 60 000 inimesele ning metsa- ja puidutööstus kasvas riigi olulisimaks maksutulu allikaks. On väga oluline, et see mõlema poole huvisid arvestav koostöö ka jätkuks.

As Jaano Haidla astutely observes, the long-term sustainability agreements (kestvuslepingud) signed by RMK have been a game-changer for Estonia’s forestry sector. By guaranteeing a stable and predictable market for timber, these agreements have encouraged sustainable forest management and investment in the industry. As a result, Estonia’s forest industry has experienced significant growth, contributing to the country’s economic development and environmental conservation.