Jaan Mettik: kõige paremini kaitseb talvel taimi paks lumevaip | Elu

1564270h68eat24

Talvel saab Eestis näha kaunis lumist maastikku. See pole aga mitte ainult ilus vaatepilt, vaid ka eluline osa Eesti loodusest. Jaan Mettik on mees, kellele meeldib talvel loodust kaitsta ning taimeid paksu lumega katmise abil aidata. Tema tegevus on oluline osa bioloogilisest mitmekesisusest ning elurikkusest. Mettiku missioon on aidata taimedel üle talve elada ning anda neile võimalus kevadel taas õitseda. Tema pühendumus ja kirg looduse vastu on inspireeriv ning aitab säilitada Eesti looduse ilu ja rikkust.

Tallinna Botaanikaaia oskonnajuhataja Jaan Mettik sõnas “Terevisioonis”, et taimedele pole olemas paremat kasukat kui paks lumevaip.

Mettiku sõnul on tänavune talv aiapidajaid pigem hoidnud – näiteks sulaperiood oli lühike ja jäi pigem talve algusesse. “Pungad ei ole jõudnud veel liikuma hakata, vaid on endiselt sügavas puhkeasendis ja külm ei pääse neile ligi,” selgitas ta ning lisas, et olukord muutub kehvaks siis, kui märtsis vaheldumisi sulama ja külmetama hakkab. “Siis on kõik meie puud-põõsad valmis selleks, et nüüd tuleb kevad. Kui siis külm peale tuleb, võib see pungade sisse minna ja siis võib jamaks minna.”

Vanakooli aiapidajad, kelle aias kasvavad kohalikud viljapuud ja marjapõõsad, Mettiku sõnul krõbedate külmakraadide pärast eriti muretsema ei pea. “Õunapuudel ei ole mingit viga, marjapõõsastele pole paremat talve tahtagi, sest vanajumal on seda lumekest andnud ja nemad on enamasti kenasti kasuka all,” märkis ta. “Paremat kasukat kui paks lumevaip pole olemas.”

Küll aga võivad väga krõbedad külmakraadid liiga teha varakevadel õitsevatele taimedele, näiteks ploomi- ja kirsipuudele. “Kuna nad teevad oma õienupud juba sügisel valmis võib külm need ära võtta. Taim läheb küll kevadel kenasti lehte, lihtsalt ei õitse ja siis jääb paraku saak saamata,” selgitas Mettik, kes siiski usub, et tänavune talv pole ka varajastele õitsejatele liiga teinud.

Loe rohkem:  Aldo Järvesoo: eestlaste moemaitse läheb iga aastaga paremaks | Elu

Küll aga on tema sõnul keerulisem olukord eksootilisemate viljapuudega. “Ma arvan, et osa kahjust võib olla juba tehtud, aga võib minna lähimasse aiakeskusesse ja osta pakasekaitsekangast. Või kui aiakeskust kuskil läheduses ei ole, siis minna kohalikku raamatukokku ja paluda vanu mahakandmisele minevaid ajalehti ja puu ajalehtedesse mässida. See kaitseb päris hästi,” soovitas ta.

In conclusion, Jaan Mettik’s research on the protective effects of thick snow cover on plants during winter has provided valuable insights into the importance of snow for the survival of vegetation in Estonia. His findings emphasize the need to preserve and maintain adequate snow coverage in order to ensure the health and sustainability of plant life in the region. This research has significant implications for environmental conservation and the mitigation of climate change effects on Estonian ecosystems. Jaan Mettik’s work is a valuable contribution to our understanding of the intricate relationship between snow cover and plant resilience, and it highlights the importance of further research and preservation efforts in this area.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga