Ivo Jaanisoo: kliimaseadus toob ringmajanduse koju kätte | Arvamus

Ivo Jaanisoo on Eesti ringmajanduse eest võitleja, kes näeb kliimaseadust kui võtit jätkusuutliku majanduse loomiseks. Tema arvates on ringmajandus oluline samm keskkonnakahjuliku tarbimise vähendamisel ning jäätmete taaskasutamise suurendamisel. Jaanisoo usub, et igaüks saab anda oma panuse, et teha Eestist rohelisem ja keskkonnasõbralikum paik. Tema arvamusartikkel pakub selgeid ja praktilisi lahendusi, kuidas kliimaseadus võib tuua ringmajanduse meie igapäevaelu.

Kliimaseaduse debatis on kritiseeritud, et see ei saa ühiskonda nii palju muuta, kui sellest oodatakse. Uus majandusmudel eeldab mastaapseid muutusi eri süsteemides, mida ühelt seaduselt on palju loota. Õnneks kliimaseaduse koostajad nii naiivsed polegi, kuskilt tuleb lihtsalt alustada.

Kliimaseadus on meile suunanäitaja teekonnal suurema väärtusloome, aga ühtlasi vähema saastamise ja kulutamise poole. See on vana tuttav ringmajandus või meile veelgi omasem talupojatarkus 21. sajandi võtmes. Muutused kultuuris võtavad aega, kuid selge sihita jäävad need toimumata.

Meie esivanemate kodudes tekkis prügi ainult murdosa praegusest, mis on enam kui kilo päevas inimese kohta. Kõigi erinevate jäätmeliikide teke Eestis on koguni 16 miljonit tonni aastas. Kasvuhoonegaaside heite suurusjärk on sarnane, samuti umbes 16 miljonit tonni. Kõik need ained ladestuvad järjest suuremas mahus meie atmosfääri ja mujale loodusesse. Kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise ja muude tagajärgedega tegelemine läheb järjest kallimaks.

Ringmajandav mõtteviis ongi see, mis vähendab kõiksugu raiskamist. Miks jätta laokile materjale, millest saaks veel toota ja ehitada? Inimene on ju niigi terve Mendelejevi tabeli enda kasuks tööle pannud.

Ringmajanduse rolli meie majanduse uuenemises on rõhutanud ka teadlastest ja ekspertidest koosnev kliimanõukogu, kes toetab riiki kliimaseaduse väljatöötamisel. Nõukogu hinnangul tuleb ringmajandust vaadata sektoreid läbiva põhimõttena, et kasutada ressursse targalt ja mitte kliima arvelt.

Kui seni seostati ringmajandust jäätmevaldkonnaga, siis tegelikult vajab see tähelepanu ühiskonnas ja majanduses laiemalt. Kliimaseadus on vaid üks, ent oluline samm sellel teekonnal.

Silmas tuleb pidada, et säästlikkus ja kokkuhoid ei tuleks pealiskaudsete kärbetega. Loome keskkonda, kus pööre ringmajandava ühiskonna ja majanduskasvu poole toimuks tänu rohetehnoloogiatele, innovatsioonile ja võimendustele.

Tuleviku loob nutikus ja tehnoloogia

Rohetehnoloogia pole pelgalt futuristlik sõnakõlks. Need on juba päriselt töös ja toimivad lahendused, mis aitavad kaasa materjalide ringlusele, ressursside säästlikumale kasutusele ja keskkonnakoormuse vähendamisele ehk ringmajanduse edendamisele. Sageli aitab meid ka unustatud vana.

“Räägime harjumustest, hoiakutest, koostööst, milleks ei ole alati vajagi suuri investeeringuid teha.”

Paar aastat tagasi, kui energiahinnad plahvatasid, said paljud aru, et kraad toatemperatuuri langetamist toob viis kuni kümme protsenti kokkuhoidu. Kui äärmuslikud katsed külmarežiimil kontoritega kõrvale jätta, mõisteti tõesti, kuidas 25 kraadi asemel 24-kraadise toasoojaga harjub kergelt ära ilma ümber riietumata. Toasoojalembusega oleme maailma rahvaste võrdluses niigi esirinnas. Räägime harjumustest, hoiakutest, koostööst, milleks ei ole alati vajagi suuri investeeringuid teha.

Keerulisemates hoonetes termostaati niisama kruttida ei saa. Seal aitab automaatika ja masinõpe ebatõhususi tuvastada ning parandada. Näiteks võib juhtuda, et ühe korruse piires on ekslikult erinevad temperatuuri režiimid, õhuvoolud või koguni olukorrad, kus ühtaegu töötab nii jahutus kui ka küte.

Üha laiemalt levib ka tarbimise nutikas juhtimine, aidates näiteks tipuhindade juures energiakasutust vähendada. Kliimaministeeriumi tellitud ärihoonete rekonstrueerimisvõimaluste analüüs tõi välja, et suhteliselt lihtsate ja nelja- kuni viieaastase tasuvusajaga tehnosüsteemide parenduste abil võib energiaklass paraneda mitme astme võrra. Nende tööde pealt üle riigi saavutaksime kiirelt ühe arvestatava tuulepargi toodangu mahus energia kokkuhoiu.

Ringmajandav loogika annab täiendava mõõtme ka teistesse valdkondadesse. Näiteks elektriautodele ülemineku kõrval on samaväärse kaaluga küsimus, kuidas parandada ühistranspordi ja kergliikluse mugavusi. 23 tundi ööpäevast isiklikud autod üldiselt seisavad, see on kõik raisatud ruum ja ressurss. Statistikaameti andmetel on 20 aastaga oma autoga tööl käimine pea kahekordistunud.

Autokasutuse problemaatika põhiküsimus seisneb heades alternatiivides. Näiteks Barcelona arendab hoolikalt linnaruumi eeskätt jalakäidavust parandades, tänu sellele viiakse lapsi autoga kooli üha harvem, samuti ei istuta massiliselt ummikutes. Näeme paljudes Euroopa linnades sarnaseid suundumusi, mis lõppkokkuvõttes säästavad raha, tervist ja loodust.

Tehnoloogia aitab luua tarka andmepõhist linna, arvestades näiteks inimeste liikumisharjumustega. Tahte korral ei pea ka pikalt ootama, ajutiste rattaradade või ühistranspordiliinide ümberkorraldustega võivad tervete linnakvartalite liikumised kiirelt muutuma hakata.

Pool miljardit eurot ringmajandusse

Harjumuste ja tehnoloogia arendamise dilemmasid näeme ka olmeprügi puhul. Vajame Eestisse tööstusettevõtteid, kes suudavad jäätmetest uusi tooteid teha. Kodude ja tehaste vahel on aga terve ahel käitlejaid, mille toimimisloogika sõltub näiteks sellest, kui palju erinevaid prügikonteinereid meil on, mida sinna pannakse ja mida on meie turul sellest mõistlik toota.

Biojäätmetest saab gaasi ja komposti, plastist graanuleid ja õli, nendest omakorda uusi pakendeid või ehitusmaterjali, lisaks tasuvusele saab neid võrrelda ka kliimamõju järgi. Mida efektiivsemalt kodudes liigiti kogutakse, seda rohkem läheb materjali ringlusse, aga mugavuse ja mõistlikkuse piirid tuleb targalt läbi mõelda. Sellest sõltub, milliseid uusi sorteerimistehaseid ja nendele järgnevaid käitlusrajatisi Baltikumi piirkonda rajada tasub.

Riigi roll on igatahes toetada ettevõtteid, kes loovad innovatsiooni ja pööravad investeeringud kasvuks. Ühelt poolt tähendab see kliimaseadusesse sätestatud selgete suundadega ettevõtjatele ja investoritele kindluse andmist. Riik loob kõik võimalikud eeldused ringmajanduse põhimõtetele üleminekuks, olgu see regulatsiooni, teadus- ja arendustegevuse, teadlikkuse edendamise või muude vahendite abil.

Üks on selge, vähemal või suuremal määral tuleb teha investeeringuid. Selleks annab kliimaministeerium lähiaastatel üle poole miljardi euro toetusraha ressursitõhususe, rohetehnoloogiate, jalgrattateede, trammivõrgu, hoonete energiatõhususe ning teiste ringmajandust soodustavate investeeringute tegemiseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Ivo Jaanisoo artikkel “kliimaseadus toob ringmajanduse koju kätte” annab olulise panuse arutelule säästva arengu ja ringmajanduse teemadel Eestis. Kliimaseaduse vastuvõtmine on väga oluline samm õiges suunas ning see võib aidata kaasa ressursside paremale kasutamisele ja jätkusuutlikkusele. Jaanisoo sõnum on selge – me peame tegutsema kiiresti ja kooskõlas loodusega, et tagada meie planeedi tulevaste põlvkondade heaolu. Eestil on hea võimalus olla eeskujuks teistele riikidele selles valdkonnas.