ISW: Venemaa kasutab oma teabeoperatsioonideks Hiinat ja Türgit | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimaste uuringute kohaselt on Venemaa kasutanud oma teabeoperatsioonideks Hiinat ja Türgit. See tekitab küsimusi nende riikide suhete ja kogu maailma geopoliitiliste dünaamikate kohta. Kas see tähendab mõju suurendamist või lihtsalt liitlaskonna leidmist? Kuidas see mõjutab rahvusvahelist julgeolekut ja kuidas peaksid riigid sellele reageerima? Olukord on kujunemas huvitavaks ja see annab meile põhjust olla tähelepanelikud ja kriitilised meie infolahenduste suhtes.

Hiina ja Türgi pakuvad jätkuvalt Ukraina sõja lahendamiseks oma läbirääkimisplatvorme ning Venemaa kasutab neid, et viia läbi teabeoperatsioone, mille eesmärk on pärssida Ukraina edasist rahvusvahelist toetamist, teatas USA Sõjauuringute Instituut (ISW) esmaspäeval.

“Vene ametnikud süüdistavad jätkuvalt Ukrainat ja läänt Venemaa-Ukraina rahuläbirääkimiste puudumises, hoolimata paljudest Venemaa avaldustest, mis viitavad või väidavad otseselt, et Venemaa ei ole huvitatud õiglastest rahuläbirääkimistest Ukrainaga,” märgitakse ettekandes.

ISW usub jätkuvalt, et kõik Venemaa avaldused, mis väidavad, et Venemaa on või on alati olnud rahuläbirääkimistest huvitatud, on suure tõenäosusega katsed teeselda huvi, et sundida läänt tegema ennetavaid järeleandmisi Ukraina iseseisvuse ja terviklikkuse osas ning nihutama läbirääkimiste koorma Ukraina ja lääne turjale.

Saksa ametnikud kinnitasid, et Venemaa viib läbi teabeoperatsiooni, mille eesmärk on heidutada lääneriike, eelkõige Saksamaad, saatmast Ukrainale täiendavat sõjalist abi.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles 3. märtsil, et lekkinud salvestis Saksa ohvitseridest, kes arutavad teoreetiliselt Tauruse rakettide tarnimist Ukrainasse, on osa teabesõjast, mida Venemaa autoritaarne president Vladimir Putin peab lääne vastu.

Analüütikud viitavad, et Vene ametnikud kasutasid helisalvestist, et süüdistada Saksamaad löögi kavandamises Kertši sillale ja süüdistada pingestamises NATO-t.

Samas juhib ISW tähelepanu, et lääneriikide abiga viivitamine muudab suure tõenäosusega Ukraina energiataristu Venemaa rünnakute suhtes haavatavamaks.

“Vene vägi korraldas 2023. aasta detsembris, 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris Ukrainale mitu massilist rünnakut, mis sundis Ukraina väe tõenäoliselt kulutama märkimisväärsel hulgal tõrjerakette. Ukraina ametnikud rõhutasid, et Ukrainal napib kriitiliselt õhutõrjerakette ja väidetavalt usuvad USA ametnikud täiendava julgeolekuabi puudumisel selle puudujäägi süvenemist 2024. aasta kevadel ja suvel,” seisis kokkuvõttes.

“Vähesed tõhusad õhutõrjesüsteemide, maa-õhk raketisüsteemide varud kahanevad ning jätkuvad Venemaa raketi- ja droonirünnakud sunnivad Ukrainat tõenäoliselt tegema õhutõrje osas keerulisi valikuid,” lisas ISW.

Kokkuvõttes näitavad uuringud, et Venemaa kasutab Hiinat ja Türgit oma teabeoperatsioonideks, mõjutades sel moel nende riikide välispoliitikat ja suhteid teiste riikidega. See tõstab olulisi küsimusi rahvusvahelise julgeoleku kohta ning paneb rõhku vajadusele tugevdada vastumeetmeid selliste tegevuste vastu. On oluline, et riigid oleksid teadlikud sellest, kuidas teised riigid võivad kasutada kolmandaid osapooli oma huve ja eesmärke saavutada ning leida viise sellele vastu seista.