ISW: Vene sõjatööstus ei suuda varustada reservis olevaid väeosi | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Recently, there has been a growing concern in Estonia about the readiness of its reserve forces due to the inability of Russia’s defense industry to supply its military. The lack of resources for the Russian armed forces has raised questions about the effectiveness of Estonia’s defense strategies and the potential risks it faces. This issue has sparked debates and discussions among policymakers and military experts, highlighting the importance of continuously monitoring and evaluating the country’s defense capabilities and preparedness. Join us as we delve deeper into the implications of this development on Estonia’s national security.

Oluline esmaspäeval, 5. veebruaril kell 5.49

– Zelenski: vabariiklaste seas on radikaalseid hääli, kuid paljud toetavad Ukrainat;

– ISW: Vene sõjatööstus ei suuda varustada reservis olevaid väeosi;

– Zelenskõi sõnul on Venemaa ja Ukraina rindel patiseis;

– Zelenski sattus rindejoont külastades plahvatuste lähedale.

Zelenski: vabariiklaste seas on radikaalseid hääli, kuid paljud toetavad Ukrainat

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vihjas intervjuus Itaalia telekanalile RAI1, et ta on mures võimaliku Donald Trumpi tagasivalimise pärast, vahendab Bloomberg.

Siiski rõhutas Zelenski, et USA vabariiklaste seas on palju Ukraina toetajaid.

“Ma tahan uskuda ja loota et kui USA-s toimuvad muutused, [nende] seisukoht jääb samaks. Vabariiklaste seas on radikaalseid hääli, kuid on samuti palju neid, kes toetavad Ukrainat,” ütles president.

USA kongress arutab Ukraina abipaketti. Kuigi USA senatis leidub toetust Ukraina abistamisele nii demokraatide kui vabariiklaste poolt, siis USA esindajatekoja vabariiklasest spiiker Mike Johnson ütles, et ta ei kavatse senati eelnõu üle hääletust korraldama. Endine USA president ja vabariiklaste eeldatav presidendikandidaat Donald Trump on kutsunud saadikuid üles abipaketti mitte toetama.

Samuti vihjas Zelenski intervjuus, et ta kaalub laiemaid muutusi Ukraina sõjaväes ja ühiskonnas.

ISW: Vene sõjatööstus ei suuda varustada reservis olevaid väeosi

Mõttekoja ISW analüütikute sõnul suudab Venemaa praegust operatsioonide tempot sõjas hoida, samuti toimub pidev Vene sõjatööstuse tootmisvõimekuste laiendamine. Siiski ei suuda Venemaa mõttekoja hinnangul varustada samal ajal lisaks sõjategevuses osalevatele väeosadele ka oma reserve.

Ukraina sõjaanalüütiku Kostjantõn Mašovetsi sõnul on Venemaal 60 000 kuni 62 000 sõdurit reservis olevates väeosades, kuid ainult 20 000 neist on varustatud relvade ja sõjatehnikaga. Enim Vene reserve on Bahmuti ja Avdijivka suuna eest vastutaval lõuna vägede rühmal.

Suuruselt kolmandad reservid on Dnepri vägede rühmal, mis okupeerib Hersoni oblasti Dnepri jõest ida pool jääva ala. Varem teatasid Ukraina ametnikud, et Venemaal on kokku 70 000 sõdurit Hersoni oblasti okupeeritud osas, kuid enamik neist ei viibi Dnepri jõe lähedal, vaid opereerivad tagalas.

Kõige vähem reserve on Lõmani suunal ründavatel Vene üksustel.

Samas arvavad ISW analüütikud, et Venemaa suudab vabalt liigutada reserve kogu rindejoone ulatuses, kui see säilitab 2024. aasta jooksul initsiatiivi rindel. Samas kui Ukraina suudab lisaks aktiivsele kaitsele korraldada ka rünnakuid, kaotab Venemaa initsiatiivi ning võimet ise valida kus, millal ja mis ulatuses lahingutegevus toimub.

Mašovets ütles samuti, et Venemaa suudab toota aastas kokku 250 kuni 300 moderniseeritud või täiesti uut tanki ning lisaks remontida veel 250 kuni 300 tanki, mis said kahjustusi lahingutegevuses või viibisid pikka aega ladudes.

Seetõttu hindab ISW, et Venemaa suudab ainult katta oma jooksvaid kaotusi ning reservis olevate üksuste varustamiseks sõjatööstuse tootmismahtudest ei jätku.

Samas ütles detsembris Läti kaitseministeeriumi kantsler Janis Garisons, et Venemaa suudab toota ja remontida 100 kuni 150 tanki kuus ning Vene julgeolekunõukogu asejuht Dmitri Medvedev väitis 2023. aasta märtsis, et Venemaa suudab toota 1500 tanki aastas.

Isegi kui need kõrged hinnangud vastavad tõele, et piisa ISW sõnul sellisest tootmismahust senisest suuremaks mobilisatsiooniks, mida oleks vaja ründeoperatsioonide läbiviimiseks.

ISW hindab jätkuvalt, et Venemaa suudab laiendada sõjatööstuse tootmismahte sel aastal juhul, kui see säilitab initsiatiivi lahinguväljal kogu aasta jooksul. Samas ei piisa ka suurematest tootmismahtudest võimalike uute mobiliseeritute või ajateenijate varustamiseks.

Zelenski sõnul on Venemaa ja Ukraina rindel patiseis

Venemaa ja Ukraina rindel on patiseis ja Ukraina vajab kaasaegseid tehnilisi vahendeid, et seda muuta, rääkis president Volodõmõr Zelenski pühapäeval intervjuus Itaalia meediakanalile RAI1, mida vahendas uudisteagentuur UNIAN.

“Mis puudutab sõda rindel, siis see on patiseisus. See on fakt, sest varustusega oli viivitusi ja viivitused tähendavad vigu. Me võitleme terroristide vastu, kellel on üks maailma suurimaid armeesid  ja nende võitmiseks vajame me kaasaegseid tehnilisi vahendeid,” ütles riigipea.

Zelenski sõnul on samas Ukraina mereväeoperatsioonil positiivseid tulemusi.

“Venemaa kaotas palju laevu ja Mustale merele õnnestus meil ehitada viljakoridor. Et see majandust mõjutav pragmaatiline osa operatsioonist sai positiivselt ellu viidud,” tõdes president.

Zelenski ise teatas pühapäeval, et külastas lõunarindel Robotõne küla, mille ukrainlased võtsid Vene väelt tagasi mullu suvel, kuid mida vaenlane nüüd taas ägedalt ründab.

“Zaporižžja oblast. Robotõne. 65. mehhaniseeritud brigaadi asukoht. Ma rääkisin kaitsjatega, tänasin neid ja andis üle riiklikud autasud,” edastas Zelenski sotsiaalmeedias.

“On au olla täna siin,” sõnas president.

Facebooki postitatud videol võis näha, kuidas mundris president kohtus sõduritega pimedas ruumis, mis nägi välja nagu maa-alune kelder.

“Mul on suur au täna siin viibida, et teid autasustada, sest teie õlul on nii raske ja otsustav missioon tõrjuda vaenlane ja võita see sõda,” rääkis Zelenski võitlejatele.

“Soovin teile võitu, tahan teid autasustada ja soovin, et teeksite kõik, et see võit kiiremini saavutada,” lisas president.

Zelenski sattus pühapäeval Robotõnes plahvatustele suhteliselt lähedale, ütles hiljem riigipea pressiesindaja.

“See on Robotõne ja seal toimub aktiivne vaenutegevus. Nii et plahvatused toimusid suhteliselt lähedal,” kinnitas presidendi pressiesindaja Serhi Nõkõforov.

“Aga ma ei dramatiseeriks olukorda,” lisas kõneisik.

Zelenski sattus rindejoont külastades plahvatuste lähedale

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sattus pühapäeval rindekülas Robotõnes plahvatustele suhteliselt lähedale, ütles riigipea pressiesindaja.

“See on Robotõne ja seal toimub aktiivne vaenutegevus. Nii et plahvatused toimusid suhteliselt lähedal,” kinnitas presidendi pressiesindaja Serhi Nõkõforov.

“Aga ma ei dramatiseeriks olukorda,” lisas kõneisik.

Kokkuvõttes näitab see artikkel selgelt, et Vene sõjatööstusel on raskusi varustada oma reservis olevaid väeosi. See võib mõjutada oluliselt nende võimekust kriisiolukordades reageerida. Samas tõstab see ka Eesti kaitsevalmiduse tähtsust ning vajalikkust sõltumatu ja mitmekülgse varustusallika järele. Eesti peaks jätkama oma kaitsevõimekuse tugevdamist, sealhulgas läbi kaitseinvesteeringute ja koostöö teiste NATO liikmesriikidega, et tagada enda võimekus igasuguseks olukorraks.